vana uudist taas

26. november 1927
Kool Uue-Antslasse
Õpetajate liit ei kasuta härrastemaja

19. nov. s.a. pidas Uue-Antsla vallavolikogu oma koosoleku, kus tähtsama punktina arutati Uue-Antsla härrastemaja omandamise küsimust. Tähendatud maja ühes krundiga seisis Võrumaa õpetajate liidu käes senini rendil juba mõisa planeerimisest saadik, kuid Liit ei leidnud võimaliku olevat seda kohta ära osta.
Põllutööministeerium tegi järeldused: ütles liidule härrastemaja ja krundi kasutamise õigused üles ning pööras Uue-Antsla vallavalitsuse poole järelpärimisega, kas vald nõus on härrastemaja omandama, sest viimane ühes krundiga on 1. maist 1928. a väljaandmiseks vaba. Sel koosolekul vallavolikogu kaalus küsimust ja leidis, et härrastemaja ruumid on koolile kohased teatavate ümberehitustega, sest praegusel kujul ei ole võimalik seesmisi ruume otstarbekohaselt ära kasutada.
Sellepärast avaldas volikogu soovi, et härrastemaja saaks põllutööministeeriumi poolt ümberhinnatud, arvesse võttes tema otstarvet.
Valla päralt olev praegune Kuldre koolimaja on uue koolikorralduse järele liiga kitsaks jäänud, sest see maja oli ehitatud 1910. a kahe klassi jaoks, kuna praegu selles 6 klassiline algkool täätab, sellega juureeehitus möödapääsemata.
Uue-Antsla härrastemaja mahutaks enesesse kõik 6 klassi ja 6 õpet. ruumi. Praegu on kohustatud vald korteri raha maksma 3 õpetajale, sest nendel ei ole koolimajas korterit ja normimaa tasu 6 õpetajale, mis aasta kohta 60.000 mrk välja teeb.
Vaielusi tekitas asjaolu, et härrastemaja valla ääres asub ja sellepärast sinna kooli üle viimise puhul kool küllalt kättesaadav ei ole. Siiski leiti, et härrastemajaga ühes saab ka mõisa süda, s.o krunt nr. 36, mille suurus 80 vakamaad, missuguse maa-alaga võimalik oleks õpetajaid normimaaga varustada ja mõisa park jääks lastele jalutuskohaks kui ka mänguplatsiks ning seda võiks ka koolile tarvitada loodusteaduse õpetamiseks – otsustas vallavolikogu ühelhäälel Uue-Antsla härrastemaja ühes selle juurde planeeritud krundiga ja tarviliste kõrvalhoonetega põllutööministeeriumi käest ära osta ja kool mõisasse üleviia.
Otsuses paluti põllutööministeeriumi, et tähentud hooned kui ka krunt saaks vallale müüdud põliste asunikkude kohta maksvate seaduste ja määruste põhjal. Seesugust otsust tuleks aina tervitada.