kus see talu on?

29. november 1927
Miku talu Uue-Antslas
Talu.on parema piimaanniga talu Võrumaal
Karja keskmine piimaand iga lehma kohta 11.075 naela aastas.
Puhaskasu igalt lehmalt 18.843 marka.
Meie lehe järgnevates numbrites hakkab ilmuma kirjutusi Võrumaa kõigeparemate talude kohta A. R. T. põllumajandusliidu Võrumaa agronoomi Jaan Kraavi sulest. Kirjutusteks on kasutatud põhjalikke andmeid, mis isiklikult kohtadel kogutud.

Miku talu asub Võrumaal Uue-Antsla vallas Antsla raudteejaaamst 8 kilomeetrit ja Restu-Antsla piimaühisusest 5 kilomeetrit eemal. Praegu on talu omanikuks Karl Õiger, kes talu isalt pärimise teel 1922. aastal omandas. Tegelikult on praegune omanik majapidamist juhtinud juba 1919. aastast saadik. Õigerite perekond on aga nimetatud talu kasutamisele asunud umbes 50 aasta eest. Pärast talu omandamist 1922. aastal on Karl Õiger välja maksnud pärandusmaksu 180.000 marka.
Miku talu majapidamisel on praegu täitsa karjapidamise iseloom, millele tõendusi annab 1926./27. majandusaasta. Rahalisi sissetulekuid oli talul aasta jooksul kogusummas 367 tuhat marka. Sellest langes karjapidamise arvele 272.000 marka (ehk 75 prots.), sigadepidamise arvele 62.000 mk. (18,0 prots.) ja põllupidamsie arvele 27.000 marka (ehk 7,0 prots.).
Talu suurus on 85 riiavakamaad, sellest põldu 52 rvk., heinamaad 26 rvk. ja noort kasumetsa 3 rvk. Põld asub ühes tükis, kuna heinamaa on lahus 3 tükis 3-6 kilomeetri kaugusel. Talu on omal ajal hinnatud 156,62 puhtakasurubla peale. Maa reljeef on laineline ühtlase kallakuga. Maapõhja iseloom on suurelt osalt savine, liivasavi ja savimulla pealispinnaga.
Kesaväljast on harilikult 4,5 riiavakamaad halja viki, 1 rvk. suvinisu ja 1 rvk. musta kesa all. Laudasõnnikut antakse rukkile, nisule, kartulile ja juurviljale. Ülalnimetatud juurviljad saavad ka kunstväetist, 6 puuda superfosfaati ja 3 puuda 40-protsendilist kaalisoola riiavakamaale. Mõnikord saab rukis ja nisu ka tshiilisalpeetrit.
Külvikorra järele on ristikheina all 15 riiavakamaad (30 prots. künnipinnast), rukki ja nisu all 7,5 rvk. (15 prots.), kartulite all 3 rvk (5,8 prots.) ja juurvilja all 2 rvk. (3,9 prots.) künnipinnast. Viimastel aastatel on keskmine saak olnud riiavakamaalt rukkil 48 puuda, talinisul 48 pd., ristikheintel (kuivad) 100-110 pd., peetidel 1000 pd. ja kartulitel 300-350 pd. Viimasel kahel aasta on hakatud tarvitama loomadele allapanekuks samblaturvast, 8-12 kubiksülda aastas, mis muidugi ei jäta saagi suurrnemisele oma mõju avaldamata. Heinamaa, nagu tähendatud, asub talust eraldi ja on looduslikus seisukorras, kannatades liigve all. Kavatsusel on ligemal ajal heinamaade korraldamsiele asuda.

Piimakari
Nagu varem tähendatud, on Miku talu peasissetulekuallikaks piimakari, mille korraldamisele erilist rõhku on pandud. Talus peetakse praegu 7 lüpsilehma ja 1 sugupull pullijaama kohaselt. Karjatoodang on intensiivse toitmise ja järjekindla tõuparanduse tagajäelel aasta-aastalt kindlasti tõusnud, nii et 1926./ 27 kontrollaastal iga lehm keskmiselt aastas 11.075 naeld piima andis, mille rasvaprotsent 3,8 ja võirasva toodang 427,5 nl. Se eon Võrumaal kõige kõrgema toodanguga kari.
Ei ole huvituseta lähemalt vaadelda Miku talu karja tasuvust. Arvestades loomadele antud toidu, lauda ja inventari amortisatsiooni, talituse ja piimaveo kulud, protsendid loomadesse mahutatud kapitalist jne. puhta rahana, saame kogusummas kulusid 321.756 marka. Kui arvesse võtta, et kontrollaasta kestel oli talus 6,7 lüpsilehma, siis tuleb iga lehma pealt aastas kulusid 48.023 marka. Arvestades aga tulude hulka saadud piima, laudasõnniku ja loomade ning vasikate müügisaame kogusummas tulusid 448.057 marka. Sellega oleks tulusid iga lehma kohta 66.866 marka. Tuludest kulud maha – (66.866 mk – 48.023 mk.), oleks puhaskasu igalt lehmalt aastas 18.843 marka.
Et pilti saada vähema toodanguga karjade tasuvuse kohta, toon võrdluseks teise talu karja, kus iga lehm keskmiselt aastas ainult 4472 naela piima on annud, rasvaprotsendiga 3,81 ja võirasva toodanguga 170,5 naela. Arvestades endist viisi, oleks kulusid kogu karja kohta aastas 284.209 marka, tulusid aga kõigest 208.509 marka. Siin on kulud tuludest 75.700 marga võrra suuremad, missuguse summa jagame kontrollaasta kestel olnud loomade arvule 7,5. Saame 10.093 marka, mis oleks puhaskahju iga lehma kohta.
Siin ettetoodud andmetest on selge, et mida tugevam toitmine ja parem tõumaterjal, seda tulusam on karjapidamine ja ümberpöörtult nõrga toitmise juures kujuneb kari paratamatuks paheks majapidamises. Andmest selgub ka see, et kõrge toodanguga karjale võib hea eduga ja vahekasuga anda ostujõutoite, et saavutatud kõrget lüpsi alles hoida, kuna aga madala toodanguga karjale ostujõutoidu söötmine toob kahju niikaua kui piimatoodang ei ole tõstetud lehma kohta umbes 6000 naelani.
Loomulik, et kõrget piimatoodangut saavutada ja alles hoida meie majapidamistes, kus vähe kõrge munavalge protsendiga toitusid kasvatatakse, raske on ilma ostujõutoitudeta läbi saada. Seepärast tuleb alguses, kui piimatoodangut tahetakse tõsta tasuvuse piirini, tahtmatult kahju kanda, mis küll enese pärastpoole mitmekordselt ära tasub.
Miku talu omanik ei ole oma karjapidamist tulutoovaks teinud mitte üksnes intensiivse toitmisega, vaid ka hea tõumaterjali muretsemise abil. Juba enne ilmasõda muretseti Uue-Antsla mõisast heade lehmade järeltulijaid, missuguseid on suudetud vaatamata sellele, et sõja ajal palju head materjali rekvireerimise ja muul teel hävines, osalt alles hoida ja edasi arendada.
Pullisid on kasutatud Uue-Antsla pulliühisuselt, kus rahuldava päritoluga pullid seisid. Et veel paremate omadustega vasikaid saada, ostis Miks talu omanik Veikoni taluga viimasel aastal päritolu poolest heade omadustega pulli, keda nad kohustatud on pullijaama kohaselt pidama.
Jaan Kraav