Urvaste seltsimajas on 5. juulil kaugtööseminar, kus on kohal Eesti suuremad asjatundjad.
11.00 - Seminari avamine, osavõtjate registreerimine ning tutvustamine
11.20 – Kaugtöökeskused - uut moodi mõtlemine, uut moodi töötamine. Priit Sibul, Põlva Maavanem
11.50 – Kohustuslik filmiprogramm „Jussi ema kaugtöö“
12.00 – Tööotsimine kaugtöövormis, iseendale tööandjaks olemine ning efektiivne töötamine. Kadri Seeder, Eesti Kaugtöö Ühing
13.00 – kohvipaus
13.30 - Kaugtöö olemus, näited (s.h. Kanepi kaugtöökeskuse rajamise kogemustest) ja rakendamise võimalus Urvaste piirkonnas Enn Ruusmaa Kanepi Kommunikatsioonikeskus
14.15 - Kaugtöö vallavanema pilgu läbi -Vahur Jaakma - Puhja Vallavalitsus
14.45 – Edulood – linnast maale elama tulnud inimesed
15.15 – Seminari lõpetamine
Info: Anne Klaar tel 5292373
Seminari läbiviimist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm
kolmapäev, 30. juuni 2010
esmaspäev, 28. juuni 2010
Rukki Päev Sangastes
10. juulil 2010
SANGASTE RUKIS 135
EESTI RUKKI SELTS 10
10.00 Sangaste kalmistu
Krahv Fr. v Bergi uuendatud hauaplatsi avamine
11.00 Sangaste Loss
Pidulik koosolek „135 aastat Sangaste rukki sorti ja
10 aastat Eesti Rukki Seltsi”
13.30 Sangaste Loss
Leiva ja jahulaada avamine
14.00 Sangaste Loss
KOHTUMINE RUKKIRÄÄGU KULTUURIAUHINNA LAUREAATIDEGA
Mats Traat - kirjanik
Anu Raud - tekstiilikunstnik
Voldemar Kuslap - laulja
Mati Narusk – ajakirjanik
15.00 Voldemar Kuslapi kontsert
17.00 „ROTT RUKKIS” esietendus Sangaste Lossis
Lavastaja Margus Möll, osades Sangaste ja Otepää rahvas
Sündmuse korraldajad:
Eesti Rukki Selts
Sangaste Vallavalitsus
Eesti Leivaliit
Eesti Põllumajandusmuuseum
SANGASTE RUKIS 135
EESTI RUKKI SELTS 10
10.00 Sangaste kalmistu
Krahv Fr. v Bergi uuendatud hauaplatsi avamine
11.00 Sangaste Loss
Pidulik koosolek „135 aastat Sangaste rukki sorti ja
10 aastat Eesti Rukki Seltsi”
13.30 Sangaste Loss
Leiva ja jahulaada avamine
14.00 Sangaste Loss
KOHTUMINE RUKKIRÄÄGU KULTUURIAUHINNA LAUREAATIDEGA
Mats Traat - kirjanik
Anu Raud - tekstiilikunstnik
Voldemar Kuslap - laulja
Mati Narusk – ajakirjanik
15.00 Voldemar Kuslapi kontsert
17.00 „ROTT RUKKIS” esietendus Sangaste Lossis
Lavastaja Margus Möll, osades Sangaste ja Otepää rahvas
Sündmuse korraldajad:
Eesti Rukki Selts
Sangaste Vallavalitsus
Eesti Leivaliit
Eesti Põllumajandusmuuseum
laupäev, 26. juuni 2010
reede, 25. juuni 2010
teisipäev, 22. juuni 2010
kolmapäev, 16. juuni 2010
Ümber Uhtjärve jooks 23. juunil
Sel korral vahefinišiga Nõiariigis. Start kell 18.00
Kirikukülast Uhtjärve Kõlakoja juurest. Peale jooksu rahvuslikud
võistlused köieveos, vägikaikaveos, sangpommi rebimises,
õllekasti hoidmises jne.
Õhtu jätkub RAHVAPEO JA JAANITULEGA koos Ansambliga.
MTJ. Tartumaalt. Peoõhtu tasuta.
Kirikukülast Uhtjärve Kõlakoja juurest. Peale jooksu rahvuslikud
võistlused köieveos, vägikaikaveos, sangpommi rebimises,
õllekasti hoidmises jne.
Õhtu jätkub RAHVAPEO JA JAANITULEGA koos Ansambliga.
MTJ. Tartumaalt. Peoõhtu tasuta.
teisipäev, 15. juuni 2010
JAANIÕHTU VAABINAS
OLETE KÕIK OODATUD
PÜHAPÄEVAL, 20. JUUNIL KELL 20.00
VAABINA PARKI JAANIÕHTULE, KUS…
• ESINEVAD RAHVATANTSIJAD
• TANTSITAKSE ÜHISTANTSE & MÄNGITAKSE MÄNGE
• ESINEB KÜLAKAPELL, keda toetavad külapillimehed
• SÜÜDATAKSE LÕKE
• SAAB TANTSU LÜÜA MAKIMUUSIKA SAATEL
KÕIGI OSAVÕTJATE ABIGA SAAB TEOKS ÜRITUS
„LAUAKE, KATA END!“
ÜRITUS ON TASUTA, KUID OLLAKSE TÄNULIKUD SPONSORLUSE EEST, MILLEST SAADUD TULU LÄHEB ÜRITUSE KORRALDUSKULUDE KATTEKS.
PÜHAPÄEVAL, 20. JUUNIL KELL 20.00
VAABINA PARKI JAANIÕHTULE, KUS…
• ESINEVAD RAHVATANTSIJAD
• TANTSITAKSE ÜHISTANTSE & MÄNGITAKSE MÄNGE
• ESINEB KÜLAKAPELL, keda toetavad külapillimehed
• SÜÜDATAKSE LÕKE
• SAAB TANTSU LÜÜA MAKIMUUSIKA SAATEL
KÕIGI OSAVÕTJATE ABIGA SAAB TEOKS ÜRITUS
„LAUAKE, KATA END!“
ÜRITUS ON TASUTA, KUID OLLAKSE TÄNULIKUD SPONSORLUSE EEST, MILLEST SAADUD TULU LÄHEB ÜRITUSE KORRALDUSKULUDE KATTEKS.
esmaspäev, 14. juuni 2010
Uue-Antsla jaanipidu tuleb taas
HEA RAHVAS!
OLED OODATUD 24. juunil kell 18.00
UUE-ANTSLA RAHVAMAJA JUURDE PARKI
VANA-AJA KÜLAJAANIPÄEVALE
Kohe peo alguses tuleb rahvamajas ettekandele O. Lutsu näidend „Pärijad”
Peo jooksul toimub palju põnevat:
*tuju hoiab lõõtsaga üleval Kadri Laube ja ehk veel mõned kohalikud külapillimehed
*võistlusmängud nii lastele kui suurtele
*otsime sõnajalaõit
*sööme lõkkel keedetud suppi
*maitseme koduleiba ja muud jaanitoitu
*kindlasti on olemas ka jaaniõlu ja jaanikali
*naudime kohalike rahvatantsijate tantsu
*mõned vana-aja jaanipäevarituaalid
*punume pärga
Kogu pidu on tasuta, kuid oleme annetuste eest väga tänulikud!
Peo korraldajad
MTÜ Uue-Antsla Vanaemad
MTÜ Kaksküla
OLED OODATUD 24. juunil kell 18.00
UUE-ANTSLA RAHVAMAJA JUURDE PARKI
VANA-AJA KÜLAJAANIPÄEVALE
Kohe peo alguses tuleb rahvamajas ettekandele O. Lutsu näidend „Pärijad”
Peo jooksul toimub palju põnevat:
*tuju hoiab lõõtsaga üleval Kadri Laube ja ehk veel mõned kohalikud külapillimehed
*võistlusmängud nii lastele kui suurtele
*otsime sõnajalaõit
*sööme lõkkel keedetud suppi
*maitseme koduleiba ja muud jaanitoitu
*kindlasti on olemas ka jaaniõlu ja jaanikali
*naudime kohalike rahvatantsijate tantsu
*mõned vana-aja jaanipäevarituaalid
*punume pärga
Kogu pidu on tasuta, kuid oleme annetuste eest väga tänulikud!
Peo korraldajad
MTÜ Uue-Antsla Vanaemad
MTÜ Kaksküla
teisipäev, 8. juuni 2010
Muumimaale sõit jääb ära!
Kahjuks jäi seekord vaid plaaniks, kuna muutunud kuupäevad ei sobinud liiga paljudele (lõpupäevad jms).
Muid üksikasju saab lugeda siit
Reis maksab 1600 krooni, hinna sees on bussisõit, laevapiletid, ööbimine laevas, hommikusöök, Muumimaa ja Naantali piletid. Kaasa peaks võtma päeval söömise jaoks ja lastele nn kommiraha :)
Sõidetakse Ekerö laevaga.
Muid üksikasju saab lugeda siit
Reis maksab 1600 krooni, hinna sees on bussisõit, laevapiletid, ööbimine laevas, hommikusöök, Muumimaa ja Naantali piletid. Kaasa peaks võtma päeval söömise jaoks ja lastele nn kommiraha :)
Sõidetakse Ekerö laevaga.
reede, 4. juuni 2010
Lastekaitsepäev Vaabinas
Toimub 6.juunil 13.00 – 16.00
13.00 algab lastekaitsepäev Vaabina kûla
muusikute saatel
Päeva jooksul leiavad aset erinevad tegevused:
Lemmiklooma näitus
Karaoke
Võistkondlikud võistlused
Kûlade vaheline turniir võrkpallis
Lemmiklooma joonistamine
Hobusesõit 10 EEK/in
Kõiki ootab ûks maitsev pannkook
Autasustamine algab kell 15.45
Lisainfo Tiina Liibert 5384 6594.
Allikas: Urvaste Valla Leht
13.00 algab lastekaitsepäev Vaabina kûla
muusikute saatel
Päeva jooksul leiavad aset erinevad tegevused:
Lemmiklooma näitus
Karaoke
Võistkondlikud võistlused
Kûlade vaheline turniir võrkpallis
Lemmiklooma joonistamine
Hobusesõit 10 EEK/in
Kõiki ootab ûks maitsev pannkook
Autasustamine algab kell 15.45
Lisainfo Tiina Liibert 5384 6594.
Allikas: Urvaste Valla Leht
neljapäev, 3. juuni 2010
Vette minnes tunne oma võimeid!
Igal aastal jätab veeõnnetuste tõttu oma elu umbes 60 inimest. Kuigi suvi pole veel alanud, on juba kolm noort Eesti meest hooletu vettehüppamise tõttu halvatuna voodis. Jahmatav reaalsus. Peamisteks veeõnnetuste põhjusteks on vähene ujumisoskus ja enda võimete ülehindamine. Ent tegelikult saame teadlikult ja õigesti käitudes nii enda kui teistega juhtuvaid veeõnnetusi ära hoida.
Looduslikud veekogud on kõik erinevad ning seetõttu on ka veekogudega seotud ohud erinevad. Ohutuks ujumas käiguks arvesta konkreetse veekogu omadustega – sügavuse ja vee läbipaistvusega, kallaste omapäraga, veetaimedega, voolutugevuse ja lainetusega. Meeles peab pidama, et vee temperatuur võib olla tänu hoovustele ja allikatele muutlik. Palju vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest (nt sillad, muulid), kus vesi võib olla kas liiga madal või vee all on kive, kändusid ja muid takistusi, mis on ohtlikud just vette hüpates.
Vees olles ei tohi nalja pärast teeselda uppujat, võistelda hinge kinnipidamises, vee all ujumises või kellegi vee alla surumises. Nõndaviisi võib väga hõlpsalt vee kurku tõmmata ning õnnetus ongi käes.
Ujuma ei soovita minna, kui ollakse väsinud, ülekuumenenud, halva enesetunde või liiga täis kõhuga. Mine ujuma või paadiga sõitma koos kaaslasega. Üksi vette minnes on mõistlik sellest kaldale jääjatele teada anda.
Äärmiselt eluohtlik on ujuma minna joobeseisundis, sest joobest on tingitud suurem riskimine, oma võimete ülehindamine ja füüsilise võimekuse vähenemine. Seltskondades, kus pidutsemise käigus alkoholi tarbimise kogus kipub käest minema, ei ole üldse harvad juhud, kui hakatakse ujumisoskusega mõõtu võtma ning üksteisele „ära tegema“. Aga arukas inimene saab aru, et alkohol ja ujumine ei sobi kokku. Kui tahad pidutseda, tee seda ilma ujumiseta.
Ohutust tuleb silmas pidada ka paadiga sõitma minnes, sest õnnetused paadisõidul tekivad sageli oskamatusest või hooletusest. Sagedasemaks põhjuseks on paatide ülekoormamine, paadisõit alkoholijoobes, sõiduks kõlbmatute paatide kasutamine, kogenematus juhtimisel.
Lastel peab ujumisel ja veekogude läheduses alati silma peal hoida. Lapsed ei taju veega kaasnevaid ohtusid, mistõttu on täiskasvanu juuresolek tõesti oluline. Kahjuks on igal aastal traagiliselt lõppenud veeõnnetustesse sattunud ka lapsi, seega ärge jätke neid tähelepanuta.
Sel aastal pöörabki päästeteenistus ennetustöös rohkem tähelepanu veeohutusele ning selle raames koolitame gümnaasiumiastme noori ohutust käitumisest veekogu ääres, kuidas veeõnnetusi vältida ja kuidas anda abi.
Vaata ka www.veeohutus.ee
Eha Anslan
Lõuna-Eesti Päästekeskus
ennetustöötaja
Looduslikud veekogud on kõik erinevad ning seetõttu on ka veekogudega seotud ohud erinevad. Ohutuks ujumas käiguks arvesta konkreetse veekogu omadustega – sügavuse ja vee läbipaistvusega, kallaste omapäraga, veetaimedega, voolutugevuse ja lainetusega. Meeles peab pidama, et vee temperatuur võib olla tänu hoovustele ja allikatele muutlik. Palju vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest (nt sillad, muulid), kus vesi võib olla kas liiga madal või vee all on kive, kändusid ja muid takistusi, mis on ohtlikud just vette hüpates.
Vees olles ei tohi nalja pärast teeselda uppujat, võistelda hinge kinnipidamises, vee all ujumises või kellegi vee alla surumises. Nõndaviisi võib väga hõlpsalt vee kurku tõmmata ning õnnetus ongi käes.
Ujuma ei soovita minna, kui ollakse väsinud, ülekuumenenud, halva enesetunde või liiga täis kõhuga. Mine ujuma või paadiga sõitma koos kaaslasega. Üksi vette minnes on mõistlik sellest kaldale jääjatele teada anda.
Äärmiselt eluohtlik on ujuma minna joobeseisundis, sest joobest on tingitud suurem riskimine, oma võimete ülehindamine ja füüsilise võimekuse vähenemine. Seltskondades, kus pidutsemise käigus alkoholi tarbimise kogus kipub käest minema, ei ole üldse harvad juhud, kui hakatakse ujumisoskusega mõõtu võtma ning üksteisele „ära tegema“. Aga arukas inimene saab aru, et alkohol ja ujumine ei sobi kokku. Kui tahad pidutseda, tee seda ilma ujumiseta.
Ohutust tuleb silmas pidada ka paadiga sõitma minnes, sest õnnetused paadisõidul tekivad sageli oskamatusest või hooletusest. Sagedasemaks põhjuseks on paatide ülekoormamine, paadisõit alkoholijoobes, sõiduks kõlbmatute paatide kasutamine, kogenematus juhtimisel.
Lastel peab ujumisel ja veekogude läheduses alati silma peal hoida. Lapsed ei taju veega kaasnevaid ohtusid, mistõttu on täiskasvanu juuresolek tõesti oluline. Kahjuks on igal aastal traagiliselt lõppenud veeõnnetustesse sattunud ka lapsi, seega ärge jätke neid tähelepanuta.
Sel aastal pöörabki päästeteenistus ennetustöös rohkem tähelepanu veeohutusele ning selle raames koolitame gümnaasiumiastme noori ohutust käitumisest veekogu ääres, kuidas veeõnnetusi vältida ja kuidas anda abi.
Vaata ka www.veeohutus.ee
Eha Anslan
Lõuna-Eesti Päästekeskus
ennetustöötaja
pühapäev, 30. mai 2010
Üks politseiuudis ka
22. mail kella 10.30 ajal sisenes Urvaste vallas Uue-Antslas kauplusesse alkoholijoobes mees ning nõudis räusates õlut ja viina, haaras letilt noa ning hakkas sellega vehkima ja müüjat ähvardama. Isik on teada ning tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlus.
laupäev, 29. mai 2010
Konverents vägevatest väikekoolidest
Kuldre Kooli juubelipidustuste sissejuhatuseks oli reedel koolimajas konverents „Kuldre Kooli kuldne tulevik“, kus oli palju juttu kogukonna ja kooli koostöö tähtusest. Konverentsi lõpuks lõid lapsed pildi oma unistuste koolist.
Võru maavanema kt Anti Allas ütles hakatuseks, et väikekooli jaoks on kõige tähtsam perspektiivi olemasolu. Ohu märgiks on iga kahtlus, et kas kool ikka on ellujäämiseks piisavalt suur. „Igaüks, kes sellest koolist hoolib, saab selle heaks midagi ära teha,“ ütles Anti Allas ja lisas, et tegelikult nende inimeste hulk, kes soovivad oma lapsi väiksesse kooli panna, üha kasvab. „On väga hea, et koolis tuleb remont, aga kõik muu on veel olulisem,“ lisas ta. Kohalikule võimule pani Allas südamele, et ühel hetkel tuleb välja tulla (viimaste aastakümnete?) klassikalistest raamidest ja aidata leida õpetajatele motivatsiooni, et nad oleksid jälle see maa sool, kes vastutab laste tuleviku eest.
Mis meil tegelikult olemas on!
Kuldre kooli noored tutvustasid konverentsil oma uurimustöid nii ajaloost kui tänapäevast ja andsid niimoodi kohe alguses mõista, kui suur tähtsus on koolil ajaloo ja hetkede talletamiseks.
Mari-Liis Kallion rääkis oma vanaemast Mare Kallionist, tuletades meelde, kui raske lapsepõlve- ja noorusaeg on olnud sõjaaja lastel. Vanaema ise oli samuti saalis. Keili Taal kõneles oma särtsakast vanatädist Külli Sisaskit ja pakkus saali vanematele kuulajatele ka pisut elevust, kui ei osanud päris hästi välja lugeda õppeainet „teaduslik ateism“ – sõnad, mis ju tegelikult tänastele noortele enam mitte midagi ei ütle. Kairit Ladvig oli teinud uurimistöö paljude vilistlaste jaoks omaaegse kooli hinge, 44 aastat matemaatika õpetajana töötanud Vaike Vaidre kohta, keda võis samuti hiljem saalis näha.
Egle-Riin Klaar oli aga kirja pannud koolimälestused oma vanematelt, kes mõlemad Kuldre Koolis käinud. Vanemad leidsid, et õpetajate vägivalda oli siis võibolla rohkem ja et laste ulakused olid ikka ulakused, mitte pättused.
Martin Rattus rääkis oma kooli viimaste aastate spordisaavutustest. Selgus, et edukaimad alad on spordimängud, korvpall ja rahvastepall.
Mari-Ann Klaar oli küsinud teiste õpilaste käest koolivägivalla kohta ja saanud muide palju nukramad tulemused kui kooli hoolekogu poolt läbiviidud küsitluses. Küsitluses osales 36 7.-9. klassi õpilast ja 9 õpetajat. 26 last vastasid, et on teisi kiusanud, narrinud, mõnitanud ning 24 on seda ise taluma pidanud. Kõige enam kasutatakse vägivalda kooli koridorides. Tähtsamad, kellele sellistest juhtumitest räägitakse, on lapsevanemad ning sõbrad. Õpetajate meelest peaks see olema pigem klassijuhataja. Õpilased leiavad ka, et vägivalla vastu saab võidelda vägivallaga. Nii õpilased kui õpetajad arvavad, et abiks oleks koolipsühholoog ning turvakaamerad koridorides.
Huviringe jagub
Kooli huvijuht Kristina Minajev rääkis, et koolil on viimastel aastatel olnud 13 huviringi, millest praegu tegutseb 10. Tiiu Kunguse rahvatantsu- ja Margus Klaari spordiringidel on juba pikk ajalugu. Aga on olemas ka matkaring, mis koguneb põhiliselt matkama mineku ajal. Iga-aastasel matkal käiakse Ess-soos ja Uhtjärve kallastel, eriti pakuvad lastele huvi kanuumatkad. Tegutseb ka võru keele ring, ajalooring, kus tehakse uurimustöid ning viieliikmeline korvpalli tantsutüdrukute punt.
Kuldre Kooli huulekogu juht Merle Tombak pani südamele, et me rohkem kuulaksime, mis lastel meile ütelda on. Ta tõi näiteks, et kui algul tahtis hoolekogu huvitegevust paremini korraldada, siis laste küsitlusest tuli välja, et 63st lapsest 58 on tegelikult rahul sellega, mis olemas on.
Pulga Jaan: Andku Taivaesä meile edaspidigi mõni normaalne külakool!
Kuldre Kooli vilistlane Pulga Jaan avaldas kartust, lapsi ei kasvata enam ei kool ega kodu, vaid massimeedia ehk negatiivsed asjad, mis ületavad uudiskünnist. Ta arvas ka, et koolis peaks olema rohkem meesõpetajaid, sest just nemad on kooliajast hästi meelde jäänud.
Mõistagi oli Pulga Jaanil varuks vahvaid jutte oma koolipõlvest. Näiteks, kuidas tal juba enne kooli aabits peas oli, sest vanemad olid teda oma töö juurde ehk kooli sageli kaasa võtnud. Rehkendada ja kirjutada oskas ka, aga lugema hakkas alles palju aastaid hiljem. „7-aastaselt oll mul kindel plaan kuuli mitte minna. Künnapuu sissi oll peiduurgas vällä vaadatu ja naabritüdrukuga kokkulepe, et ta tuu mulle sinna üts kõrd päävän klaasi vett ja tsukruleiba. A käändsimi tüllü ja säälpääle käisi koolin 21 aastat jutti“.
Oma jutu lõpetas Jaan palvega taivaesä poole, et too annaks meile edaspidigi õpetajaid, kes näitavad, kui lihtne ja tähtis on füüsika või keemia ja et jääks alles mõnigi normaalne külakool.
Tartumaa näide: 16 lapsega koolgi majandab ennast ära
Tarumaa Unipiha algkooli õpetaja Eha Jakobson rääkis, et hämmastaval kombel tuleb kahe liitklassiga pisikool rahaliselt paremini toime kui sama valla suuremad koolid. Unipiha koolil on tänu Comeniuse projektile palju rahvusvahelisi kontakte, tänu ümbritsevale loodusele aga on õuesõpe pea iga koolipäeva osa. Ja kui just väga krõbedat külma ei ole, algab päev alati virgutusvõimlemisega kooliaias.
„Väikekoolid, kes rabelevad ellujäämise nimel, teevad nii fantastilisi asju, mida suurkoolid kunagi ei tee,“ rääkis ta ja lisas, et väikekoolid on ideedele ja tegevustele avatud just sellepärast, et on hästi paindlikud ja mobiilsed.
Eha Jokobson ütles veel, et kooli tähtsust kultuuriruumi loojana tunneb eriti tugevasti külakogukonnas, kus kool õpetab kogukonda ja kogukond õpetab kooli. Unipiha puust koolimajas tegutseb ka suuresti lapsevanematest koosnev haridusselts „Tõrvik“.
Natuke oli juttu ka klassiruumidest, mille puhul Eha Jakobson pani südamele, et eriti kui koolimajas tuleb remont, siis ärgu unustatagu, kui tähtsad asjad õppetöö jaoks on klassiruumi seinad. Ja et ka pärast remonti ikka saaks seinale õppematerjale üles panna.
Pärnumaa näide: kool tõi kogukonna kokku
Pärnumaa Lindi lasteaed-algkooli juhataja ja hoolekogu esimees rääkisid, kuidas nad leidsid tee koostööks kogukonnaga. Lindi küla asub vaid 20 kilomeetrit Pärnust eemal, kuid neil on seal kõik olemas – rahvamaja, raamatukogu, kool jm. Ent nende asutuste vahel puudus koostöö ning külainimesedki ei tundnud üksteist. Kui siis ühel aastal kümnest külalapsest vaid 4 tulid külakooli ning ülejäänud 6 läksid Pärnusse, otsustasid lapsevanemad tegutseda. Hoolekogu survel vahetati välja koolidirektor, kooli ja uue direktori eestvedamisel kutsuti kokku ümarlaud, kus osalejaid oli naisseltsist kuni ettevõtjateni. Samal ajal aga hakati lastega tegelema sõna otseses mõttes kohe pärast sündi – räägitakse vanematega, pakutakse beebiringis osalemise võimalust ja tehakse kõike muud selleks, et vanemad ja lapsed tunneksid: just siin on see kool ja see klassipink, kuhu laps on väga oodatud.
Lapsed lõid soovide puu
Vahepeal aga olid Lindi kooli juhid käinud Kuldre Kooli lastega unistuste kooli pilti loomas. Kes ukse vahelt sisse piilus, ütles, et power, millega noored ülesande kallale asusid, oli võimas. Ka juhendaja Kaire Narva oli meeskonna üle väga uhke. „Unistuste kooli“ kujutasid noored nelja tugeva haruga puuna, kus teistest pisut kõrgemale küündis oks nimega „õpilased“. teised kolm oksa kandsid nime „huvitegevus“, „õpetajad“ ja „ruumid“. Mis nende okste lehtedel täpsemalt kirjas, saab koolimajas näha. Kaire Narva tõi eraldi välja selle, et õpilased tahavad rohkem vabadust ise valida, kuidas õppida.
Lõpurosinaks oli konverentsi juht Erkki Peetsalu kutsunud esinema Anu Tauli, kes tegi regilaulude, torupilli ja kitarriga pisikese tiiru läbi Lõuna-Eesti – Mulgimaalt läbi Setomaa oma uude kodukanti Haanjasse välja.
Aitäh konverentsi eestvedajatele Erkki Peetsalule, Merle Tombakule ja Heli Kuulmetsale! Konverentsi„Kuldre Kooli kuldne tulevik“ korraldamist toetasid Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Urvaste Vallavalitsus.
Lisalugemist:
Rosma II Kogupere konverentsi „Head valikud hariduses.Terve laps“ kokkuvõte:
http://www.rosma.edu.ee/files/index.php?id=61&keel=ee
Kati Murutar Õpetajate Lehes kombinaatkoolidest ja kogukonnakoolidest:
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&rsscount&articleid=3407
Võru maavanema kt Anti Allas ütles hakatuseks, et väikekooli jaoks on kõige tähtsam perspektiivi olemasolu. Ohu märgiks on iga kahtlus, et kas kool ikka on ellujäämiseks piisavalt suur. „Igaüks, kes sellest koolist hoolib, saab selle heaks midagi ära teha,“ ütles Anti Allas ja lisas, et tegelikult nende inimeste hulk, kes soovivad oma lapsi väiksesse kooli panna, üha kasvab. „On väga hea, et koolis tuleb remont, aga kõik muu on veel olulisem,“ lisas ta. Kohalikule võimule pani Allas südamele, et ühel hetkel tuleb välja tulla (viimaste aastakümnete?) klassikalistest raamidest ja aidata leida õpetajatele motivatsiooni, et nad oleksid jälle see maa sool, kes vastutab laste tuleviku eest.
Mis meil tegelikult olemas on!
Kuldre kooli noored tutvustasid konverentsil oma uurimustöid nii ajaloost kui tänapäevast ja andsid niimoodi kohe alguses mõista, kui suur tähtsus on koolil ajaloo ja hetkede talletamiseks.
Mari-Liis Kallion rääkis oma vanaemast Mare Kallionist, tuletades meelde, kui raske lapsepõlve- ja noorusaeg on olnud sõjaaja lastel. Vanaema ise oli samuti saalis. Keili Taal kõneles oma särtsakast vanatädist Külli Sisaskit ja pakkus saali vanematele kuulajatele ka pisut elevust, kui ei osanud päris hästi välja lugeda õppeainet „teaduslik ateism“ – sõnad, mis ju tegelikult tänastele noortele enam mitte midagi ei ütle. Kairit Ladvig oli teinud uurimistöö paljude vilistlaste jaoks omaaegse kooli hinge, 44 aastat matemaatika õpetajana töötanud Vaike Vaidre kohta, keda võis samuti hiljem saalis näha.
Egle-Riin Klaar oli aga kirja pannud koolimälestused oma vanematelt, kes mõlemad Kuldre Koolis käinud. Vanemad leidsid, et õpetajate vägivalda oli siis võibolla rohkem ja et laste ulakused olid ikka ulakused, mitte pättused.
Martin Rattus rääkis oma kooli viimaste aastate spordisaavutustest. Selgus, et edukaimad alad on spordimängud, korvpall ja rahvastepall.
Mari-Ann Klaar oli küsinud teiste õpilaste käest koolivägivalla kohta ja saanud muide palju nukramad tulemused kui kooli hoolekogu poolt läbiviidud küsitluses. Küsitluses osales 36 7.-9. klassi õpilast ja 9 õpetajat. 26 last vastasid, et on teisi kiusanud, narrinud, mõnitanud ning 24 on seda ise taluma pidanud. Kõige enam kasutatakse vägivalda kooli koridorides. Tähtsamad, kellele sellistest juhtumitest räägitakse, on lapsevanemad ning sõbrad. Õpetajate meelest peaks see olema pigem klassijuhataja. Õpilased leiavad ka, et vägivalla vastu saab võidelda vägivallaga. Nii õpilased kui õpetajad arvavad, et abiks oleks koolipsühholoog ning turvakaamerad koridorides.
Huviringe jagub
Kooli huvijuht Kristina Minajev rääkis, et koolil on viimastel aastatel olnud 13 huviringi, millest praegu tegutseb 10. Tiiu Kunguse rahvatantsu- ja Margus Klaari spordiringidel on juba pikk ajalugu. Aga on olemas ka matkaring, mis koguneb põhiliselt matkama mineku ajal. Iga-aastasel matkal käiakse Ess-soos ja Uhtjärve kallastel, eriti pakuvad lastele huvi kanuumatkad. Tegutseb ka võru keele ring, ajalooring, kus tehakse uurimustöid ning viieliikmeline korvpalli tantsutüdrukute punt.
Kuldre Kooli huulekogu juht Merle Tombak pani südamele, et me rohkem kuulaksime, mis lastel meile ütelda on. Ta tõi näiteks, et kui algul tahtis hoolekogu huvitegevust paremini korraldada, siis laste küsitlusest tuli välja, et 63st lapsest 58 on tegelikult rahul sellega, mis olemas on.
Pulga Jaan: Andku Taivaesä meile edaspidigi mõni normaalne külakool!
Kuldre Kooli vilistlane Pulga Jaan avaldas kartust, lapsi ei kasvata enam ei kool ega kodu, vaid massimeedia ehk negatiivsed asjad, mis ületavad uudiskünnist. Ta arvas ka, et koolis peaks olema rohkem meesõpetajaid, sest just nemad on kooliajast hästi meelde jäänud.
Mõistagi oli Pulga Jaanil varuks vahvaid jutte oma koolipõlvest. Näiteks, kuidas tal juba enne kooli aabits peas oli, sest vanemad olid teda oma töö juurde ehk kooli sageli kaasa võtnud. Rehkendada ja kirjutada oskas ka, aga lugema hakkas alles palju aastaid hiljem. „7-aastaselt oll mul kindel plaan kuuli mitte minna. Künnapuu sissi oll peiduurgas vällä vaadatu ja naabritüdrukuga kokkulepe, et ta tuu mulle sinna üts kõrd päävän klaasi vett ja tsukruleiba. A käändsimi tüllü ja säälpääle käisi koolin 21 aastat jutti“.
Oma jutu lõpetas Jaan palvega taivaesä poole, et too annaks meile edaspidigi õpetajaid, kes näitavad, kui lihtne ja tähtis on füüsika või keemia ja et jääks alles mõnigi normaalne külakool.
Tartumaa näide: 16 lapsega koolgi majandab ennast ära
Tarumaa Unipiha algkooli õpetaja Eha Jakobson rääkis, et hämmastaval kombel tuleb kahe liitklassiga pisikool rahaliselt paremini toime kui sama valla suuremad koolid. Unipiha koolil on tänu Comeniuse projektile palju rahvusvahelisi kontakte, tänu ümbritsevale loodusele aga on õuesõpe pea iga koolipäeva osa. Ja kui just väga krõbedat külma ei ole, algab päev alati virgutusvõimlemisega kooliaias.
„Väikekoolid, kes rabelevad ellujäämise nimel, teevad nii fantastilisi asju, mida suurkoolid kunagi ei tee,“ rääkis ta ja lisas, et väikekoolid on ideedele ja tegevustele avatud just sellepärast, et on hästi paindlikud ja mobiilsed.
Eha Jokobson ütles veel, et kooli tähtsust kultuuriruumi loojana tunneb eriti tugevasti külakogukonnas, kus kool õpetab kogukonda ja kogukond õpetab kooli. Unipiha puust koolimajas tegutseb ka suuresti lapsevanematest koosnev haridusselts „Tõrvik“.
Natuke oli juttu ka klassiruumidest, mille puhul Eha Jakobson pani südamele, et eriti kui koolimajas tuleb remont, siis ärgu unustatagu, kui tähtsad asjad õppetöö jaoks on klassiruumi seinad. Ja et ka pärast remonti ikka saaks seinale õppematerjale üles panna.
Pärnumaa näide: kool tõi kogukonna kokku
Pärnumaa Lindi lasteaed-algkooli juhataja ja hoolekogu esimees rääkisid, kuidas nad leidsid tee koostööks kogukonnaga. Lindi küla asub vaid 20 kilomeetrit Pärnust eemal, kuid neil on seal kõik olemas – rahvamaja, raamatukogu, kool jm. Ent nende asutuste vahel puudus koostöö ning külainimesedki ei tundnud üksteist. Kui siis ühel aastal kümnest külalapsest vaid 4 tulid külakooli ning ülejäänud 6 läksid Pärnusse, otsustasid lapsevanemad tegutseda. Hoolekogu survel vahetati välja koolidirektor, kooli ja uue direktori eestvedamisel kutsuti kokku ümarlaud, kus osalejaid oli naisseltsist kuni ettevõtjateni. Samal ajal aga hakati lastega tegelema sõna otseses mõttes kohe pärast sündi – räägitakse vanematega, pakutakse beebiringis osalemise võimalust ja tehakse kõike muud selleks, et vanemad ja lapsed tunneksid: just siin on see kool ja see klassipink, kuhu laps on väga oodatud.
Lapsed lõid soovide puu
Vahepeal aga olid Lindi kooli juhid käinud Kuldre Kooli lastega unistuste kooli pilti loomas. Kes ukse vahelt sisse piilus, ütles, et power, millega noored ülesande kallale asusid, oli võimas. Ka juhendaja Kaire Narva oli meeskonna üle väga uhke. „Unistuste kooli“ kujutasid noored nelja tugeva haruga puuna, kus teistest pisut kõrgemale küündis oks nimega „õpilased“. teised kolm oksa kandsid nime „huvitegevus“, „õpetajad“ ja „ruumid“. Mis nende okste lehtedel täpsemalt kirjas, saab koolimajas näha. Kaire Narva tõi eraldi välja selle, et õpilased tahavad rohkem vabadust ise valida, kuidas õppida.
Lõpurosinaks oli konverentsi juht Erkki Peetsalu kutsunud esinema Anu Tauli, kes tegi regilaulude, torupilli ja kitarriga pisikese tiiru läbi Lõuna-Eesti – Mulgimaalt läbi Setomaa oma uude kodukanti Haanjasse välja.
Aitäh konverentsi eestvedajatele Erkki Peetsalule, Merle Tombakule ja Heli Kuulmetsale! Konverentsi„Kuldre Kooli kuldne tulevik“ korraldamist toetasid Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Urvaste Vallavalitsus.
Lisalugemist:
Rosma II Kogupere konverentsi „Head valikud hariduses.Terve laps“ kokkuvõte:
http://www.rosma.edu.ee/files/index.php?id=61&keel=ee
Kati Murutar Õpetajate Lehes kombinaatkoolidest ja kogukonnakoolidest:
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&rsscount&articleid=3407
teisipäev, 25. mai 2010
Südame asi Urvastes
Pühapäeval, 23.mail kl 11.00 kogunes Tamme Lauri tamme juures paarkümmend inimest - Antsla (enamasti MTÜ Elovaim seltskond) ning Urvaste ümbruskonnast, et osaleda ühismeditatsioonis „Südame asi“ , mis on kerge liikumine ja teadvustatud hingamine Karuneshi muusika saatel. „Südame asi“ oli üle-eestiline meditatsioon, mis toimus samal ajal veel 30 kohas ning kokku osales selles ligikaudu 900 inimest. Tallinnas toimus meditatsioon Vabaduse väljakul. Südame asi oli vabatahtlik hea tahte algatus ning üritus toimus inimeste vabatahtlikust panusest.
Tänan Aivot, kes aitas helitehnikaga, Markot Antslast generaatori toomise, Merle Antonit eesttegemise ja Annika Kõrvoja eestvedamise eest.
ANNE KLAAR
Tänan Aivot, kes aitas helitehnikaga, Markot Antslast generaatori toomise, Merle Antonit eesttegemise ja Annika Kõrvoja eestvedamise eest.
ANNE KLAAR
Kuldre Kooli 100. sünnipäeva tähistamine
Reedel, 28. mail 2010 kl 12.00-16.00 kooli 100. aastapäevale pühendatud juubelikonverents „Kuldre Kooli kuldne tulevik“.
29. mail VILISTLASTE KOKKUTULEK
Täpsem info:
29. mail VILISTLASTE KOKKUTULEK
Täpsem info:
Pokunäidendi piletid müügil
Alates 17. maist saab Piletilevi kassadest üle Eesti osta pileteid Pokumaa suveetendusele "Pokud jõuavad koju".
Etendused toimuvad 17. -18. ja 21. - 24. juuli kl 14 ja 18.
Margus Kasterpalu lastelavastust Edgar Valteri "Pokuraamatu" ainetel etendab Pokumaal Padasoomäe talukohas Tartu Vilde Rahvateater. Peaosas Puukona Matti Linno.
Esietendus 17. juulil kl 18.
Pileti hind eelmüügist 75.- Sooduspilet lastele alates 2. eluaastast ja õpilastele 50.- (kohapeal nõutav soodustust tõendav dokument).
Ürituse päeval ja kohapeal täispilet 100.-, sooduspilet 75.-
Etendused toimuvad 17. -18. ja 21. - 24. juuli kl 14 ja 18.
Margus Kasterpalu lastelavastust Edgar Valteri "Pokuraamatu" ainetel etendab Pokumaal Padasoomäe talukohas Tartu Vilde Rahvateater. Peaosas Puukona Matti Linno.
Esietendus 17. juulil kl 18.
Pileti hind eelmüügist 75.- Sooduspilet lastele alates 2. eluaastast ja õpilastele 50.- (kohapeal nõutav soodustust tõendav dokument).
Ürituse päeval ja kohapeal täispilet 100.-, sooduspilet 75.-
Tellimine:
Postitused (Atom)
