Ess-soo kaitseala kaalukausil

Niisiis, avalik arutelu Uue-Antsla Rahvamajas 20. aprillil kell 14. Mis peaks saama Ess-soost? Kas moodustada Urvaste valla kohalik kaitseala?
Kohal oli rahvast nii Urvastest kui mujalt. Esindatud Maa-amet, Keskkonnateenistus, RMK, Urvaste vallavalitsus (vallavanem ja abivallavanem, protokollijana vallasekretär Kristi Viert) , volikogu esimees Aivo Värton, Ketal Võru OÜ advokaat Andres Vinkel, seltsing Roheline Urvaste, bioloog Eerik Leibak, kes Ess-sood igati uurinud, aga ka Maavarade Ühingust Mihkel Pukk, kes võitleb Harjumaal Nabala ja Tuhala planeeritavate kaevanduste vastu ja veel mitmeid külalisi kaugemalt. Päeva juhtis ja hoidis asja väga kenasti ohjes Võru maavanema kt Anti Allas.
Võib tõdeda, et kohaletulnud külaelanikud olid kõik eranditult Ess-soo säilimise poolt võimalikult suures mahus ja isegi turbafirma Ketal Võru OÜ advokaat Vinkel läks vahepeal nii härdaks, et tunnistas, et elab samuti soo veeres, ja võib-olla hääletaks isegi raba poolt, aga ta peab oma tööd tegema.
Seda ta ka tegi, pannes eelkõige vallale südamele, et ei saa otsustada ainult selle järele, et kas roheline ala on hea või halb, vaid tuleb mõelda ka, kumb vallale on parem. Vallale laekuks kaevandamisest ressursimaks, samas kui marjakorjajad ei maksa makse mitte sentigi, Lisaks pani Vinkel kahtluse alla turistide suure huvi Ess-soo vastu, mille roheline seltsinglane Allar Asi Kärgulast pareeris, et investeeringuid turismi ei saa enne teha, kui on kaitseala loodud.
Kaitseala variante oli arutlusel kaks, üks suurem, mis hõlmaks kogu kaevandamata ala, teine oluliselt väiksem, mis säilitaks väärtuslikuma osa soost ja ei riivaks turbafirma huvi.
RMK Võru metskonna ülem Agu Palo ütles, et RMK oleks nõus suurema variandiga, seal on looduses hästi tuvastatavad piirid, ribakese kaitse alla võtmisel poleks aga mingit mõtet, sellisena poleks tal mingit väärtust. Raie- ja jahipidamise keeldu kaitsealal RMK ei poolda.
Bioloog Eerik Leibak arvas koguni, et Ess-soo ei peaks olema mitte ainult valla, vaid terve regiooni kaitseala. Urvaste, Kanepi ja Põlva kihelkonna peale on see ainulaadne sookompleks. Kui võtta kaitse alla vaid ribakene, ja ülejäänud osal kaevandada, ei saaks ükski hüdroloog seda lubada, et sel puhul jääb siirdesoo alles.
Tegelikult turvas ei taastu, ta on küll taastekkiv, aga tekib seal, kus meeldib, mitte sinna, kus kaevandatud. Kui turbavälja taastamise peaks kaevandamise alguses kinni maksma, ei olekski turbakaevandusi, oli Leibak veendunud.
Maa-amet esitas seisukoha, et nad on menetletava kaevandusloaga seotud ja turbafirmale Ess-soo kasutusloa andmine seisab vaid Urvaste valla otsuste taga. Kas nad jõuavad Urvaste valla otsuse ära oodata, sõltub ka kaevandaja survest, ütles maa-ameti esindaja
Surve olemasolu kinnitas ka advokaat Vinkel, öeldes - kui võetakse suurem kaitseala vastu , see võib kaasa tuua teatud liiki kohtuvaidlusi.
Tänaseks on Ess-soo küsimuses mitmed kohtusüsteemid läbi käidud, tehtud palju otsuseid, avalikul arutlusel tekkisid vaidlused, millisest kohtu otsusest tuleb ühel või teisel puhul lähtuda. Näiteks ei jõutud kokkuleppele, kas Ketalil on õiguspärane ootus kaevandamise suhtes, kas nad saaksid kaitseala vastuvõtmise puhul vallale kahjunõuet esitada.
Valla esindajad väga selget seisukohta välja ei öelnud, volikogu esimees Aivo Värton tõdes, et asja peab hoolega arutama, et leida kõige parem lahendus.
Otsustati kokku kutsuda järgmine (kitsam) vestlusring, kuhu samas kaasata veel asjaga seotud osapooli nagu keskkonnaministeerium ja veel üks turbafirma Tootsi Turvas, kes huvitatud hästilagunenud turba kaevandamisest vanas kaevanduses, Tootsi Turvas sekkus seekordsesse arutellu vaid kirja teel.

ELINA KONONENKO foto