Veel mõned aastad tagasi, kui jõule peeti musta maaga, kirusime taevataati, et miks küll maad ei kata paks lumevaip. Möödunud aasta talve algus, detsembrikuu ja uue aasta jaanuar meenutasid tõelist talve, millesarnast polnud isegi vanemad meie eesti asukad näinud.Taevast sadas lund lausa iga päev, Ida-Virumaal oli kohati selle paksus üle meetri.
Paksu lund ja halbu liiklustingimusi ei kirunud mitte ainult autojuhid vaid ka jalakäijad, keda katustelt varitsesid surmatoovad jääpurikad. Majaomanikud ja suurte marketite haldajad pidid ränkrasket vaeva nägema, et lumi katustelt eemaldada. Aga tänu lumerohkusele said tööd paljud firmad, kes seniajani lükkavad katuselt lund, hoidmaks ära majade kokkuvarisemist.
Külmakraadid on vaheldunud sulaga, lumel on mitu kihti. Jäine koorik aga muudab eriti metskitsede liikumise üliraskeks. Sõrad vajuvad lumest läbi, veritsevad ning iga jalaliiigutus on piinarikas. Linnaelanikud, kes metsas eriti ei käi, ei kujuta ette sellist olukorda. Kahjuks ei saa metsloomade raskest elust aru ka paljud maal elavad inimesed, kes oma koerad ketist lahti on päästnud.
Tunnetades olukorra tõsidust ja traagilisust, pöördun ma Võrumaa ca 600 jahimehe ja loodusesõbra nimel kõikide maakonna elanike poole, teha kõik endast olenev, et aidata hädasolevaid jahiulukeid.
Mind sundis sulge haarama teadmine, et Illi jahimaadel murti 1. veebruaril hulkuvate koerte poolt lausa kaks metskitse.Ühe murtud metskitse avastasid kohalikud jahimehed ise, nähes samas kolme koera, kes metsa jooksid. Teisest metskitse murdmise faktist, kus oli ka pealtnägija, teavitasin koheselt Võru politseijaoskonda.
Kõikidel valdadel on nende volikogude poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjad. See õigusakt kohustab koeraomanikke hoidma oma neljajalgsed majavalvurid ketis või ehitama tara või piirdeaia, mis välistab koerte lahtipääsemist.
Järelevalvet eelpoolnimetatud eeskirja üle on kohustatud teostama vallavolikogu poolt volitatud ja pädevust omav ameetiisik või politsei.
Eeskirja rikkunud koeraomanikku on politseil õigus trahvida rahatrahviga kuni
400 eurot.Vallaametnik, kellel on väärtegude menetlemise õigus ja pädevus ning volikogu poolt antud volitus, on samuti õigus rahatrahvi määramiseks.
Oma kogemustest tean, et enamus eriväljaõppe saanud vallaametnikest pole koeraomanikke vist kunagi karistanud. Põhjuseks on vastus” Kuidas saan ma oma naabrimeest, tuttavat või tublit vallaelanikku trahvida, kuidas ma talle järgmisel päeval otsa vaatan.” Inimlikult igati arusaadav vastus, kuid ametijuhendis olevaid kohustusi arvestades pole selline vastus korrektne. Milleks kehtestada eeskirju, teades ette, et nende üle järelevalvet ei teostata. Kuid paljude õigunormide vastuvõtmist nõuab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Niisiis nokk kinni, saba lahti...
Kahtlen, kas politsei jõuab igas külas, asulas, igas majas kontrollida koerte ja kasside pidamise eeskirjade täitmist.
Iga koeraomanik peaks tunnetama vastutust, kui laseb neljajalgsel vabalt maal või metsas joosta.
Väga sageli aga lastakse metsa jõudes koer rihma otsast lahti, kes esimesel võimalusel pärast oma loomulike vajaduste rahuldamist jookseb metslooma jälgi ajama. Sügava lume korral võib siin metskits oma elu kaotada .
Tulenevalt metsaseaduse § 35 lg 1 p 3 nõudest on metsas lubatud liikuda ainult lõastatud koertega. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad tenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahil. Koeraomanikku, kes eirab eelpoolnimetatud seadusesätet, võib karistada rahatrahviga kuni 800 eurot. Menetlejaks on Keskkonnainspektsioon.
Õnneks on viimasel ajal piir pandud marutaudile, kuid kuri koer võib ohtlik olla nii lastele, kui ka naabritele, rääkimata siis metsloomade murdmisest.
Pika loo lõpetuseks kutsun üles kõiki koeraomanikke olema seaduskuulekad ja hoidma koerad ketis.
Metskitsedel on nüüd eriti rasked ajad. Metsades varitsevad neid ilvesed, kelle arvukus on suur, küttimist aga piiravad ja takistavad üliranged euronõuded.
Kui ka koerad kitsi mitmekesi karjas varitsevad, võib kevadel nende arvukus langeda drastiliselt. Kui palju hukkub metskitsi autorataste all, selle kohta puudub statistika, aga needki arvud on väga suured.
Kuna rasked talveolud kestavad veel mitu kuud, peaksime eriti valvsad olema ja mõtlema neile metsaelanikele, kes meie abi vajavad.
Jahimehed viivad nagunii lisasööta metsa nii sigadele kui ka kitsedele. Siinjuures võiksid kõik loodusesõbrad nendega koostööd teha, et annetused jõuaksid ühiselt õigel ajal õigesse kohta.
Suur tänu kõikidele, kes on juba leidnud aega, ressurssi ja kaastunnet aitamaks metsaelanikke. Jõudu ja pealehakkamist neile, kes seda kavatsevad teha.
Uno Minka
Illi jahtkonna esimees
