Uus Urvaste Valla Leht juba netis üleval! Kiiduväärt operatiivsus!
Vaatan internetist ta üle ja annan oma hinnangu.
Üldiselt on ta rohkem infolehe moodi kui kunagi varem. Aga kuivõrd infolehte teha lubatigi, siis on sisuliselt asi korrektne. J.o.k.k nagu öeldakse.
Huvitav, et ega esimese lehekülje peal pole Urvaste lehes just tihti kahte lugu olnud, aga ega sellest mingit probleemi ka pole, et neid seal kaks on. Kui lehitseda leht läbi, need on kaks kõige esiküljelisemat teemat.
Esiküljepilt võiks lõbusam olla, mingi tegevuse juures, praegu pole meeleolu, mis, ma arvan, on isegi olulisem, kui see, et kõik saaksid pildil olla.
Alumises artiklis ma tunnen Õhtulehe artikli refereeringu ära, siin olnuks siiski viisakas Õhtulehte mainida.
Kooli on proportsionaalselt väga palju, aga mitte sellepärast, et liiga palju oleks, vaid et teisi valla asju on liiga vähe. Lehekülje pikkused lood otseselt valda mitte puutuvatest asjadest vist ei kutsu paljusid lugema. Aga kui eeldada, et midagi välja ei jäänud, siis ei olnud mõtet ka ühte tühja lehekülge jätta.
5 lk on väga tore, nii välimuselt kui ka sisult. Urvaste Kooli spordijutt oli mulle kui spordisõbrale ikka väga huvitav.
Ja vahva, et õpilased on kirjutama saadud. Loodan, et see traditsioon jätkub.
Kooli lastevanemate koosoleku kohta lisaksin, et pikapäevarühma toidu rahastamine valla poolt lõpetatakse ära, kuna suurem osa lapsi lihtsalt ei tule sööma. Küllap see päev siis nii pikk ikkagi ei ole. Kui saaks selgeks lapsed, kellel tõesti oleks seda toitu vaja, võib-olla selgub, et ei peakski pikapäevarühmale süüa tegema.
Ja valla lehest veel näide, et leheküljede planeerimine (mille pärast jäi välja mulle "saatuslikuks saanud" lause volikogulaste artiklist) pole üldsegi lihtne. No ei sobi 7 lk peal need kaks asja kokku, alumine nagu kommenteeriks seda pikemat lugu - hm!
reede, 24. oktoober 2008
neljapäev, 23. oktoober 2008
Jutuõhtu Pokumaal
Pokumaa SA ja MTÜ Hinokad kutsuvad huvilisi hingedekuu eelõhtul, 31.oktoobril kell 18.00 Pokukotta kuulama Maris Kilgi reisijuttu
TEEKOND MEHHIKO PÕLISRAHVASTE JUURDE.
Tasu täiskasvanutele 25 kr, õpilastele 15 kr, koolieelikud tasuta. Pakume teed ja kohvi.
Lisainfo tel. 529 1431
www.pokumaa.ee
TEEKOND MEHHIKO PÕLISRAHVASTE JUURDE.
Tasu täiskasvanutele 25 kr, õpilastele 15 kr, koolieelikud tasuta. Pakume teed ja kohvi.
Lisainfo tel. 529 1431
www.pokumaa.ee
Politsei otsis sularahaautomaati
Täna hommikul toimus Antsla lähistel ulatuslik politseireid. Kraavi poolt linna sõites peatas kõiki sõidukeid kolm politseiautot, küllap peeti vahti ka teistel teedel. Nüüdseks on selgunud, et Nõost läks varahommikul kaduma sularahaautomaat.
Selline on Lõuna Politseiprefektuuri info:
Täna hommikul kella 4.05 ajal varastati Tartumaal Nõos Tartu maanteel asuvast kauplusest sularahaautomaat.
Lõuna Politseiprefektuur käivitas kurjategijate ja pangaautomaadi tabamiseks koheselt ulatusliku politseioperatsiooni ning mõni tund hiljem saadi automaat kätte Lõuna-Eestist.
Vargusega tekitatud kahju on selgitamisel ning midagi täpsemat kuriteo kohta selle uurimise huvides veel öelda ei saa.
Lisaks tänaöisele juhtumile käib prefektuuri organiseeritud kuritegevuse talituse eestvedamisel ka varasemate automaatide varguste uurimine. 14. veebruari ööl kadus Hansapanga automaat Võrumaalt Rõuge kauplusest, 6. mail sama panga automaat Tartumaalt Luunja poest.
Samas on talitus kindlaks teinud isikud, kes lõhkusid rahaautomaadi 25. veebruaril Tartumaal Rõngus, püüdsid varastada raha 7. aprillil Nõos ning rüüstasid 7. mail Jõgevamaal Puurmani vallamaja rahaautomaati. Need isikud on kohtus ka oma karistuse juba saanud.
AIRI HALLIK-KONNULA
Selline on Lõuna Politseiprefektuuri info:
Täna hommikul kella 4.05 ajal varastati Tartumaal Nõos Tartu maanteel asuvast kauplusest sularahaautomaat.
Lõuna Politseiprefektuur käivitas kurjategijate ja pangaautomaadi tabamiseks koheselt ulatusliku politseioperatsiooni ning mõni tund hiljem saadi automaat kätte Lõuna-Eestist.
Vargusega tekitatud kahju on selgitamisel ning midagi täpsemat kuriteo kohta selle uurimise huvides veel öelda ei saa.
Lisaks tänaöisele juhtumile käib prefektuuri organiseeritud kuritegevuse talituse eestvedamisel ka varasemate automaatide varguste uurimine. 14. veebruari ööl kadus Hansapanga automaat Võrumaalt Rõuge kauplusest, 6. mail sama panga automaat Tartumaalt Luunja poest.
Samas on talitus kindlaks teinud isikud, kes lõhkusid rahaautomaadi 25. veebruaril Tartumaal Rõngus, püüdsid varastada raha 7. aprillil Nõos ning rüüstasid 7. mail Jõgevamaal Puurmani vallamaja rahaautomaati. Need isikud on kohtus ka oma karistuse juba saanud.
AIRI HALLIK-KONNULA
kolmapäev, 22. oktoober 2008
Elanikud leidsid järvelt surnud luige
Eelmisel nädalal avastas Tiiu Rämmanni pere Visela järvelt ilmselt kuhugi kinni jäänud ja surnud luige ning andis sellest teada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313.
Hukkunud luike käis otsimas Riikliku Looduskaitsekeskuse loodusvaht Mati Urbanik, kuid ebapiisava info pärast ta lindu ei leidnud. Ta ütles ka, et tegelikult on nende kohustus aidata hättasattunud loomi ning uurida looduskaitsealuste liikide hukkumist. Luikesid on Eestis juba nii arvukalt, et nad ei kuulu enam looduskaitse alla. Kui aga loom või lind on veel elus, tuleb vajadusel teda päästma isegi Päästeamet.
Luik parasjagu veest tühjaks lastud Visela järvel jääb aga kas looduse meelevalda või õnnestub linnu leidnud perel see kätte saada ja maha matta. „Juhul, kui surnud lindudest tuleb rohkem teateid, tuleb meil muidugi hakata asja uurima," tõdes Mati Urbanik. Sel sügisel on juhtumeid olnud kaks. Teine luik oli kummaliselt komberdanud Kobelas, Urbaniku saabudes oli lind surnud.
Veel nädalapäevad tagasi oli Restu rahvas kuulnud järve poolt ka püssipauke. Loodetavasti ei ole luige hukkumine sellega seotud.
AIRI HALLIK-KONNULA
Surnud luige pärast muretsev Tiiu Rämmann seekord ametimeestelt abi ei saanud.
Elutu luik hulbib Tiiu Rämmanni kodu lähedal Restu meierei all.
Vana hobusetee alguses tuleb läbida sadakond meetrit hundinuiametsa.
Tänu vanale hobuseteele saab allalastud Visela järvest ilma sissevajumata üle minna.
Taamal paistab veetühjale Viselale truuks jäänud luigepere. Seevastu Punde järvel oli luikesid pühapäeval karjaviisi.
Hukkunud luike käis otsimas Riikliku Looduskaitsekeskuse loodusvaht Mati Urbanik, kuid ebapiisava info pärast ta lindu ei leidnud. Ta ütles ka, et tegelikult on nende kohustus aidata hättasattunud loomi ning uurida looduskaitsealuste liikide hukkumist. Luikesid on Eestis juba nii arvukalt, et nad ei kuulu enam looduskaitse alla. Kui aga loom või lind on veel elus, tuleb vajadusel teda päästma isegi Päästeamet.
Luik parasjagu veest tühjaks lastud Visela järvel jääb aga kas looduse meelevalda või õnnestub linnu leidnud perel see kätte saada ja maha matta. „Juhul, kui surnud lindudest tuleb rohkem teateid, tuleb meil muidugi hakata asja uurima," tõdes Mati Urbanik. Sel sügisel on juhtumeid olnud kaks. Teine luik oli kummaliselt komberdanud Kobelas, Urbaniku saabudes oli lind surnud.
Veel nädalapäevad tagasi oli Restu rahvas kuulnud järve poolt ka püssipauke. Loodetavasti ei ole luige hukkumine sellega seotud.
AIRI HALLIK-KONNULA
Surnud luige pärast muretsev Tiiu Rämmann seekord ametimeestelt abi ei saanud.
Elutu luik hulbib Tiiu Rämmanni kodu lähedal Restu meierei all.
Vana hobusetee alguses tuleb läbida sadakond meetrit hundinuiametsa.
Tänu vanale hobuseteele saab allalastud Visela järvest ilma sissevajumata üle minna.
Taamal paistab veetühjale Viselale truuks jäänud luigepere. Seevastu Punde järvel oli luikesid pühapäeval karjaviisi.
pühapäev, 19. oktoober 2008
Võtke osa „Padjasajust“
Urvalinnu mänguring ja Urvaste Külade Selts korraldavad istumispatjade meisterdamise võistluse „Padjasadu“. Ise tehtud erikujulisi lastepäraseid patju läbimõõduga umbes 60 cm saab tuua Urvaste seltsimajja või Kuldre raamatukokku 10-27. novembril.
28. novembri Urvaste kadripeol saavad kõik pidulised osaleda lemmikpadja valimises. Peaauhind on õhtusöök neljale Nõiariigis, meisterdajate vahel loositakse välja veel Kuldre juuksuriteenus ja käsitööraamatuid.
Lisanfo Anne Klaar,
tel 5292373
28. novembri Urvaste kadripeol saavad kõik pidulised osaleda lemmikpadja valimises. Peaauhind on õhtusöök neljale Nõiariigis, meisterdajate vahel loositakse välja veel Kuldre juuksuriteenus ja käsitööraamatuid.
Lisanfo Anne Klaar,
tel 5292373
reede, 17. oktoober 2008
Näpud tööle!
Taaskord oodatakse meie valla käsitöösid Riigikogu jõulumüügile. Oma tehtud käsitööesemeid, mett ning soojas säilivaid hoidiseid saab tuua Urvaste seltsimajja kuni novembri lõpuni.
Varasematel aastatel on urvastelased pealinna saatnud peamiselt sokke-kindaid, mis on päris hästi kaubaks läinud. Proovida tasub aga põnevamate asjadegagi. Populaarsed on teesegud ja hoidised ning tänavu ostetaks ilmselt hästi ka mett.
Kindlasti tuleks hoolitseda käsitöö hea väljanägemise eest ning hoidiste puhul võiks mõelda, kuidas pakendit silmatorkavamaks muuta. Oleks hea, kui lisate tööde juurde oma nime ning summa, mida sooviksite iga asja eest saada. Kellel asjade kohaletoomise võimalust ei ole, võtke minuga ühendust!
Head meisterdamist,
Airi Hallik-Konnula
Tel 5206001
Piltidel: varasemate Toompea-aastate stiilinäiteid.
neljapäev, 9. oktoober 2008
teisipäev, 7. oktoober 2008
Politseisõnum
02.10.2008 kella 12 ajal avastas Kassi külas asuva talu peremees, et tema karjamaalt on kadunud üks pull ja üks mullikas koos kettidega. Vargusega tekitati omanikule kahju 11 000 krooni. Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust.
esmaspäev, 6. oktoober 2008
Kuidas taastada Oma Valitsus?
Möödunud laupäeval oli Elvas seminar „Roheline väikelinn“. Ühe ettekandjana osales seal „kukutatud“ regionaalminister Vallo Reimaa, kelle mõtteid tahaks blogirahvani tuua.
Reimaa rääkis, et praegu ei mõisteta omavalitsust Eestis traditsioonilise „oma valitsuse“ ehk kogukondliku otsustamis- ja tegutsemisorganina. Praegune omavalitsusmudel (riiklike teenuste pakkuja) jõudis Eestisse sadakond aastat tagasi ja oli algselt kasutuses linnades.
„Kogukonna aspekt on tänasest haldusreformi kavast täiesti väljas,“ tõdes Reimaa. Seepärast on ka valdades üha enam „riiki“ ehk teenuste ja raha laialijagamist ning üha vähem „oma valitsust“ – kogukondlikku autonoomiat ja otsustusõigust.
Vallo Reimaa ütles, et esimese õigusena tuleks kogukondadele ehk kantidele anda otsustusõigus planeeringute küsimuses. Erinevalt koolikorraldusest jm ei läheks see riigile praktiliselt midagi maksma, kogukonnad aga saaksid väga olulise vahendi oma elukeskkonna küsimustes kaasa rääkimiseks.
Laiemalt regionaalpoliitikast rääkides andis Reimaa mõista, et seda Eestis peaaegu ei ole. Ei ole regionaalpoliitiliselt läbi mõeldud ei haldusreform ega Riigikogu otsused. „Iga Riigikogu eelnõu juurde, mis vähegi piirkondlikku elukorraldust puudutab, peaks käima regionaalpoliitiline analüüs. Praegu ilmneb mõju tagantjärele.“
Mitme skeemi abil näitas ta, kui vale oleks maakonnad automaatselt valdadeks muuta. Näiteks on Eestis 44 tõmbekeskust oma mõjuväljaga. Nende hulgas Antsla. Samas kasvupiirkondi on kõigest 11 – seega vähem kui maakondasid. Võru ja Valga koos linnaümbrusega kuuluvad nende hulka, Põlva mitte. Kante ehk oma identiteediga kogukondi on aga kordades rohkem kui valdasid (minu mäletamist mööda kaardistas Urvaste vald viis kanti: Restu (Visela), Kuldre, Uue-Antsla, Vaabina ja Urvaste).
See, milline omavalitsusfunktsioon kuhu jääb, tuleb läbi rääkida ning kokku leppida, mitte hakata jõuga peale suruma. „Kui selget piiri ei ole, algab köievedu. Kahel korral on omavalitsused maakondi võitnud, sest neid on rohkem. Aga tegelikult peab haldussüsteemis olema oma koht igal otsustustasandil.“
Elva seminari korraldas Erakond Eestimaa Rohelised, kandepind oli siiski laiem.
AIRI HALLIK-KONNULA
Reimaa rääkis, et praegu ei mõisteta omavalitsust Eestis traditsioonilise „oma valitsuse“ ehk kogukondliku otsustamis- ja tegutsemisorganina. Praegune omavalitsusmudel (riiklike teenuste pakkuja) jõudis Eestisse sadakond aastat tagasi ja oli algselt kasutuses linnades.
„Kogukonna aspekt on tänasest haldusreformi kavast täiesti väljas,“ tõdes Reimaa. Seepärast on ka valdades üha enam „riiki“ ehk teenuste ja raha laialijagamist ning üha vähem „oma valitsust“ – kogukondlikku autonoomiat ja otsustusõigust.
Vallo Reimaa ütles, et esimese õigusena tuleks kogukondadele ehk kantidele anda otsustusõigus planeeringute küsimuses. Erinevalt koolikorraldusest jm ei läheks see riigile praktiliselt midagi maksma, kogukonnad aga saaksid väga olulise vahendi oma elukeskkonna küsimustes kaasa rääkimiseks.
Laiemalt regionaalpoliitikast rääkides andis Reimaa mõista, et seda Eestis peaaegu ei ole. Ei ole regionaalpoliitiliselt läbi mõeldud ei haldusreform ega Riigikogu otsused. „Iga Riigikogu eelnõu juurde, mis vähegi piirkondlikku elukorraldust puudutab, peaks käima regionaalpoliitiline analüüs. Praegu ilmneb mõju tagantjärele.“
Mitme skeemi abil näitas ta, kui vale oleks maakonnad automaatselt valdadeks muuta. Näiteks on Eestis 44 tõmbekeskust oma mõjuväljaga. Nende hulgas Antsla. Samas kasvupiirkondi on kõigest 11 – seega vähem kui maakondasid. Võru ja Valga koos linnaümbrusega kuuluvad nende hulka, Põlva mitte. Kante ehk oma identiteediga kogukondi on aga kordades rohkem kui valdasid (minu mäletamist mööda kaardistas Urvaste vald viis kanti: Restu (Visela), Kuldre, Uue-Antsla, Vaabina ja Urvaste).
See, milline omavalitsusfunktsioon kuhu jääb, tuleb läbi rääkida ning kokku leppida, mitte hakata jõuga peale suruma. „Kui selget piiri ei ole, algab köievedu. Kahel korral on omavalitsused maakondi võitnud, sest neid on rohkem. Aga tegelikult peab haldussüsteemis olema oma koht igal otsustustasandil.“
Elva seminari korraldas Erakond Eestimaa Rohelised, kandepind oli siiski laiem.
AIRI HALLIK-KONNULA
teisipäev, 30. september 2008
Politseiteateid
Ajavahemikul 20.-21.09.2008 on Urvaste vallas Kuldre külas asuva kooli territooriumil ära murtud 2,5 meetri pikkune nulg.
29.09.2008 teatati, et nädalavahetusel on Urvaste vallas Koigu külas seisnud traktorilt varastatud aku, karburaator ja magneeto. Vargusega tekitati 2000 krooni suurune kahju.
29.09.2008 teatati, et nädalavahetusel on Urvaste vallas Koigu külas seisnud traktorilt varastatud aku, karburaator ja magneeto. Vargusega tekitati 2000 krooni suurune kahju.
Teatrisse!
“Kõik aias”
Millist hinda oleksite teie nõus maksma hea elu eest? Lugu koduperenaiste üllatavatest lahendustest, maksmaks üle jõu käivaid arveid noobli elu eest heas elurajoonis.
Autor Edward Albee
Lavastaja Roman Baskin
Osatäitjad: Hannes Kaljujärv, Maarja Jakobson, Helena Merzin, Ott Sepp, Jüri Lumiste, Külliki Saldre, Merle Jääger, Riho Kütsar, Marika Barabanštšikova, Leino Rei, Margus Jaanovits, Ragne Pekarev
Etendus toimub neljapäeval 27. novembril kell 19.00 (Väljasõit Uue-Antslast orienteeruvalt kella 17-17.30 ajal. Täpsustan hiljem)
Pileti hind 85.- Lisandub bussisõidukulu, mis on umbes 50.-
Registreeruda ja teatripileti eest palun tasuda hiljemalt 15. oktoobriks. Bussisõiduraha kogun teatrisse sõidul.
Info ja piletid
Karille Bergmann tel 580 695 41
Millist hinda oleksite teie nõus maksma hea elu eest? Lugu koduperenaiste üllatavatest lahendustest, maksmaks üle jõu käivaid arveid noobli elu eest heas elurajoonis.
Autor Edward Albee
Lavastaja Roman Baskin
Osatäitjad: Hannes Kaljujärv, Maarja Jakobson, Helena Merzin, Ott Sepp, Jüri Lumiste, Külliki Saldre, Merle Jääger, Riho Kütsar, Marika Barabanštšikova, Leino Rei, Margus Jaanovits, Ragne Pekarev
Etendus toimub neljapäeval 27. novembril kell 19.00 (Väljasõit Uue-Antslast orienteeruvalt kella 17-17.30 ajal. Täpsustan hiljem)
Pileti hind 85.- Lisandub bussisõidukulu, mis on umbes 50.-
Registreeruda ja teatripileti eest palun tasuda hiljemalt 15. oktoobriks. Bussisõiduraha kogun teatrisse sõidul.
Info ja piletid
Karille Bergmann tel 580 695 41
Uue-Antsla operatiivset infot. Juba täna!
Oktoobrist detsembrini toimub Uue-Antsla rahvamajas seltskonnatantsude (valss, rumba, samba jne) kursus härra Reno Olle juhendamisel. Kursuse toimumiseks oleks tarvis kokku saada vähemalt 15 paari. Kõiki huvilisi ootame 30. septembril kell 17.00Uue-Antsla rahvamajas, kus jagame täpsemat infot ja lepime kokku tantsukursuse toimumise päeva ja kellajaja, või telefonil 56954056 Aivo
Hei Uue-Antsla ja Uhtjärve küla lapsed ja noored!
Teeme väikse kogunemise täna 30. septembril kell 17.30 Uue-Antsla rahvamaja juures, et kuulata teie soove ja plaane, mida huvitavat tahaksite teie ette võtta ja teha.
Külaaktiiv
Hei Uue-Antsla ja Uhtjärve küla lapsed ja noored!
Teeme väikse kogunemise täna 30. septembril kell 17.30 Uue-Antsla rahvamaja juures, et kuulata teie soove ja plaane, mida huvitavat tahaksite teie ette võtta ja teha.
Külaaktiiv
esmaspäev, 29. september 2008
Parima koduleiva konkurss
Eesti Põllumajandusmuuseum koostöös Eesti Leivaliiduga viivad 12. oktoobril 2008. aastal läbi Parima koduleiva konkursi toimumiskohaga Eesti Põllumajandusmuuseum.
Lisaks on käimas parima rukkileiva reklaami ja reklaamija konkurss!
Loe lähemalt siit
Arvustus septembri vallalehele
100 päeva on uus vallalehe toimetaja ametis olnud ja nagu lubatud, võtan ma nüüd vallalehe luubi alla. Kirjutan arvustuse, ütleme nii. Käesolevat numbrit saab lugeda siit.
September tundub olevat küllaltki hapukurgikuu ja teemasid tundub tõesti vähe olevat. Ka blogis on mul neid vähe olnud. Teisalt on Urvaste Valla Leht ka selgelt liikunud ajalehest rohkem infoleheks, ametlike teadete kontsentratsioon on väga suur.
Õnneks oli, mida esilehele panna, sinna iga lugu ei sobi. Pokumaa lastekirjanduse päevale oleks mina eelistanud mõnda teravamat teemat, mis olid ka seekord (Lõunalehe vahendusel) lehes olemas. Aga need olid Lõunalehe tekstid, hea kui esiküljel pole teistest lehtedest ülevõetud artikkel, vaid urvastelaste oma originaallooming.
Noh, tõsi küll, ka Ena Drenkhan pole päris urvastelane ja esiküljel ilmunud artikkel ilmus varem Võrumaa Teatajas. Aga kiituseks peab ütlema, et esimeses kolmes numbris oli lehes originaalartikkel. Nii et sellega on üldiselt korras.
Järgmine mõte: peale kahe Lõunalehe artikli ja ühe väikese sõnumi Urvaste blogist, kõrvaltvaatajate artikleid polegi. See vist on ka siiski infolehe puhul tavaline, ehk isegi infolehe tunnus? Kõik kirjutavad ise oma igapäevasest tööst. Kristina Absalon lasteaiast, Ena Drenkhan Pokumaast, Margus Klaar koolispordist jne. Vastupidine näide on Kristina Absaloni artikkel kaunitest koduaedadest.
Selles pole iseendast midagi halba, pehmed teemad ei vajagi kindlasti kõrvalseisja pilku. Asi on lihtsalt selles, et kui sellised lood niivõrd domineerivad, läheb üldpilt pisut igavaks.
See, et nüüd on lehes noortespordist juttu, on igal juhul positiivne. Margus Klaar ütles ju vallalehe lõpetamise koosolekul, et ta enam ei tahtnud vallalehte artikleid kirjutada, vahepeal ta kirjutas küll. Arvan, et noorte sportlaste jaoks on tähtis motivatsiooni jaoks positiivne tagasiside, halb kui see poliitilise kempluse pärast tahaplaanile jääb.
Üks asi, millega ma ise hakkama ei saanudki, kuid mida võiks siiski edaspidigi proovida – kaasata ka koolinoori vallalehe kirjutajatena. Nii oma kooli, kui ka üldisematel teemadel. See annaks värvi.
Loodetavasti jõuavad leheveergudele tagasi ka täiskasvanute spordisaavutused. Ahjaa, Jan Jakobsoni hiilgav sõit, millest kirjutas Võrumaa Teataja ja väga kenasti ka Uhtjärve/ Uue-Antsla blogi, ei oleks küll tohtinud lehest välja jääda.
Olen ise suur spordisõber ja mulle meeldib lugeda, kuidas Margus Klaar koolispordist kirjutab. Armastusega, võib ütelda. Tema poliitilised tekstid on spordijuttudega võrreldes hulga kohmakamad ja nõuavad üsna hoolsat toimetajakätt.
Muidugi on ka head ütelda
Toimetamisest veel: seekord pole lehes nii palju silmatorkavaid lohakusvigu, kui eelmistes. Mõned tähed on puudu, komad. Sellega seoses mõni lause küllalt raskesti loetav. Toon ühe kõige silmatorkavama näite: „Juba 2002. aasta kevadest alguse saanud traditsioonist on sündinud rida uusi kooli kui isiklikke rekordeid“. Samas artiklis ka oluline meetilk: Mari Melzari väga hea jooks on kenasti edasi antud, ühe lausega. kohe tekib sihuke tunne, et : vau, supertulemus!
See et küllalt õhukeses lehes on terve lehekülg politseitööle, ei ole hea. Samas ega kärpimisvõimalusi ka ei näe, nii et olgu.
Terve lehekülg on Täiskasvanud Õppija Nädalatele pühendatud, mis Urvastest puudutab seekord väga kaudselt. Aga kuivõrd muidu oleks see leht ilmselt lihtsalt tühjaks jäänud, peab sellega leppima. Olen ise kunagi avaldanud võõra inimese lehekülje pikkuse reisikirja, kelle ainus seos meiega oli, et ta oli kuu aega varem käinud Kuldre koolis esinemas. Minu jaoks on oluline, et seda lehekülge tuletati mulle kuni lõpuni meelde, et seda ei oleks tohtinud lehes olla. On lihtsalt selline asi, et leht ei saa olla 7 lk, vaid peab olema 6 või 8. Parem kui 4 või 8.
Siiski, millega ma rahul ei ole selle artikli puhul – oleks võinud välja tulla, et Urvastesse seekord see buss ikkagi ei tule, sest oli eelmisel aastal, ja seekord külastab teisi Võrumaa kohti – Vastseliina, Rõuge ja Tsooru.
Vahepealkirju selles lehenumbris – täpselt 0!
Tagumine, kuulutuste lehekülg on nõrgalt liigendatud, erinevate teadete vahel ei ole vahet, kas informatsiooni on liiga palju, et seda ilusamini ära mahutada, on raske ütelda. Tähemärke ei hakka kokku lugema. Kui on vaheldumisi paksus ja tavalises kirjas kuulutused, aga niimoodi üksteise otsas, võib jääda mulje, et tavakirjas kuulutus on lihtsalt paksus kirjas kuulutuse laiend.
Paksem kiri võtab tegelikult küllalt palju ruumi ära, näiteks kui üsna mahukad kirikuteated oleks tavalises kirjas, oleks ruumi hulga rohkem olnud.
3 lk Teadaanne on selgelt artikkel, kus on antud mõningatele asjadele autori hinnang. Heaks tavaks on, et arvamusavaldustega artiklil on ka autor, no vähemalt Urvaste Vallavalitsus oleks võinud alla kirjutada.
„Ilma teieta oleks makaronide toomine osutunud praktiliselt võimatuks.“ on lause, mis kõlab tegelikult päris naljakalt. Nagu oleks makaronide kohaletoomises midagi üliinimlikku. Oi, ma tahan selle artikli kallal veel norida. Mis mõttes on Margus Klaar abivalmis, kuid Gunnar Sarapuu, Kristina Absalon ja Agnes Parmas ei ole.
Tegelikult on muidugi tore, kui kuivad teadaanded sisaldavad mõnusat emotsiooni, aga jah, emotsioonil on alati ka omanik ja see ei peaks olema „keegi poe juurest“.
Ja viimasena tuli veel meelde – hoolimata sellest, et küllalt pikki artikleid on lehes, pole ühtegi vahepealkirja. Need teevad pika artikli lugemise mõnusamaks ja lehekülje vaate ka ilusamaks.
September tundub olevat küllaltki hapukurgikuu ja teemasid tundub tõesti vähe olevat. Ka blogis on mul neid vähe olnud. Teisalt on Urvaste Valla Leht ka selgelt liikunud ajalehest rohkem infoleheks, ametlike teadete kontsentratsioon on väga suur.
Õnneks oli, mida esilehele panna, sinna iga lugu ei sobi. Pokumaa lastekirjanduse päevale oleks mina eelistanud mõnda teravamat teemat, mis olid ka seekord (Lõunalehe vahendusel) lehes olemas. Aga need olid Lõunalehe tekstid, hea kui esiküljel pole teistest lehtedest ülevõetud artikkel, vaid urvastelaste oma originaallooming.
Noh, tõsi küll, ka Ena Drenkhan pole päris urvastelane ja esiküljel ilmunud artikkel ilmus varem Võrumaa Teatajas. Aga kiituseks peab ütlema, et esimeses kolmes numbris oli lehes originaalartikkel. Nii et sellega on üldiselt korras.
Järgmine mõte: peale kahe Lõunalehe artikli ja ühe väikese sõnumi Urvaste blogist, kõrvaltvaatajate artikleid polegi. See vist on ka siiski infolehe puhul tavaline, ehk isegi infolehe tunnus? Kõik kirjutavad ise oma igapäevasest tööst. Kristina Absalon lasteaiast, Ena Drenkhan Pokumaast, Margus Klaar koolispordist jne. Vastupidine näide on Kristina Absaloni artikkel kaunitest koduaedadest.
Selles pole iseendast midagi halba, pehmed teemad ei vajagi kindlasti kõrvalseisja pilku. Asi on lihtsalt selles, et kui sellised lood niivõrd domineerivad, läheb üldpilt pisut igavaks.
See, et nüüd on lehes noortespordist juttu, on igal juhul positiivne. Margus Klaar ütles ju vallalehe lõpetamise koosolekul, et ta enam ei tahtnud vallalehte artikleid kirjutada, vahepeal ta kirjutas küll. Arvan, et noorte sportlaste jaoks on tähtis motivatsiooni jaoks positiivne tagasiside, halb kui see poliitilise kempluse pärast tahaplaanile jääb.
Üks asi, millega ma ise hakkama ei saanudki, kuid mida võiks siiski edaspidigi proovida – kaasata ka koolinoori vallalehe kirjutajatena. Nii oma kooli, kui ka üldisematel teemadel. See annaks värvi.
Loodetavasti jõuavad leheveergudele tagasi ka täiskasvanute spordisaavutused. Ahjaa, Jan Jakobsoni hiilgav sõit, millest kirjutas Võrumaa Teataja ja väga kenasti ka Uhtjärve/ Uue-Antsla blogi, ei oleks küll tohtinud lehest välja jääda.
Olen ise suur spordisõber ja mulle meeldib lugeda, kuidas Margus Klaar koolispordist kirjutab. Armastusega, võib ütelda. Tema poliitilised tekstid on spordijuttudega võrreldes hulga kohmakamad ja nõuavad üsna hoolsat toimetajakätt.
Muidugi on ka head ütelda
Toimetamisest veel: seekord pole lehes nii palju silmatorkavaid lohakusvigu, kui eelmistes. Mõned tähed on puudu, komad. Sellega seoses mõni lause küllalt raskesti loetav. Toon ühe kõige silmatorkavama näite: „Juba 2002. aasta kevadest alguse saanud traditsioonist on sündinud rida uusi kooli kui isiklikke rekordeid“. Samas artiklis ka oluline meetilk: Mari Melzari väga hea jooks on kenasti edasi antud, ühe lausega. kohe tekib sihuke tunne, et : vau, supertulemus!
See et küllalt õhukeses lehes on terve lehekülg politseitööle, ei ole hea. Samas ega kärpimisvõimalusi ka ei näe, nii et olgu.
Terve lehekülg on Täiskasvanud Õppija Nädalatele pühendatud, mis Urvastest puudutab seekord väga kaudselt. Aga kuivõrd muidu oleks see leht ilmselt lihtsalt tühjaks jäänud, peab sellega leppima. Olen ise kunagi avaldanud võõra inimese lehekülje pikkuse reisikirja, kelle ainus seos meiega oli, et ta oli kuu aega varem käinud Kuldre koolis esinemas. Minu jaoks on oluline, et seda lehekülge tuletati mulle kuni lõpuni meelde, et seda ei oleks tohtinud lehes olla. On lihtsalt selline asi, et leht ei saa olla 7 lk, vaid peab olema 6 või 8. Parem kui 4 või 8.
Siiski, millega ma rahul ei ole selle artikli puhul – oleks võinud välja tulla, et Urvastesse seekord see buss ikkagi ei tule, sest oli eelmisel aastal, ja seekord külastab teisi Võrumaa kohti – Vastseliina, Rõuge ja Tsooru.
Vahepealkirju selles lehenumbris – täpselt 0!
Tagumine, kuulutuste lehekülg on nõrgalt liigendatud, erinevate teadete vahel ei ole vahet, kas informatsiooni on liiga palju, et seda ilusamini ära mahutada, on raske ütelda. Tähemärke ei hakka kokku lugema. Kui on vaheldumisi paksus ja tavalises kirjas kuulutused, aga niimoodi üksteise otsas, võib jääda mulje, et tavakirjas kuulutus on lihtsalt paksus kirjas kuulutuse laiend.
Paksem kiri võtab tegelikult küllalt palju ruumi ära, näiteks kui üsna mahukad kirikuteated oleks tavalises kirjas, oleks ruumi hulga rohkem olnud.
3 lk Teadaanne on selgelt artikkel, kus on antud mõningatele asjadele autori hinnang. Heaks tavaks on, et arvamusavaldustega artiklil on ka autor, no vähemalt Urvaste Vallavalitsus oleks võinud alla kirjutada.
„Ilma teieta oleks makaronide toomine osutunud praktiliselt võimatuks.“ on lause, mis kõlab tegelikult päris naljakalt. Nagu oleks makaronide kohaletoomises midagi üliinimlikku. Oi, ma tahan selle artikli kallal veel norida. Mis mõttes on Margus Klaar abivalmis, kuid Gunnar Sarapuu, Kristina Absalon ja Agnes Parmas ei ole.
Tegelikult on muidugi tore, kui kuivad teadaanded sisaldavad mõnusat emotsiooni, aga jah, emotsioonil on alati ka omanik ja see ei peaks olema „keegi poe juurest“.
Ja viimasena tuli veel meelde – hoolimata sellest, et küllalt pikki artikleid on lehes, pole ühtegi vahepealkirja. Need teevad pika artikli lugemise mõnusamaks ja lehekülje vaate ka ilusamaks.
Pokumaa palub raamatuid!
Head inimesed! Pokumaal pole järgmisi Edgar Valteri raamatuid: „Iika“, „Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist“, „Isand Tuutu ettevõtmised“, „Metsa pühapäev“, „Kuidas õppida vaatama“. Oleme väga rõõmsad kui saate need meile kas annetada või müüa, võimalikud ka vahetusvariandid.
allikas www.pokumaa.ee
allikas www.pokumaa.ee
Pokumaal kuuevahetuspäev!
Pühapäeval, 5. oktoobril kell 14 ja 16
tähistatakse Pokumaal
KUUEVAHETUSPÄEVA
5. oktoobril on pokukalendri järgi kuuevahetuspäev. Lapsed on oodatud Pokumaale Pokukotta ise pokudeks kehastuma ja tähistama kuuevahetuspäeva koos Puukoga.
Nii pokud kui pokukalendri tähtpäevad on välja mõelnud kunstnik Edgar Valter. Pokumaa asub Võrumaa ja Põlvamaa piiril Urvastes. Pokumaa teemapark on loodud Edgar Valteri "Pokuraamatu" ja selle nimitegelaste ainetel. Pokud erinevad tavapärastest muinasjututegelastest selle poolest, et neil on looduslikud prototüübid- tarnamättad.
Pokumaa külastuskeskuses Pokukojas saab tutvuda Edgar Valteri originaal-illustratsioonide ja õlimaalidega, meisterdada, näha ja teha muudki põnevat.
Üritusel osalemine sisaldub külastuspileti hinnas,
palume eelnevalt registreeruda.
Avatud kohvik.
Järgmised pokukalendri tähtpäevad:
29. oktoobril – KÜLMAKRÕPSUPÄEV
14. novembril- MUINASJUTUVESTMISPÄEV
12. detsembril- KÕIGE NOOREMA POKU SÜNNIPÄEV
3.-21. detsember SOOJADE SOOVIDE AEG POKUMAAL.
Lisainfo ja registreerumine tel. 5342 5054 www.pokumaa.ee
Pokukalendri tähtpäevade tähistamist toetavad:
Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel ja
Keskkonnainvesteeringute Keskus.
tähistatakse Pokumaal
KUUEVAHETUSPÄEVA
5. oktoobril on pokukalendri järgi kuuevahetuspäev. Lapsed on oodatud Pokumaale Pokukotta ise pokudeks kehastuma ja tähistama kuuevahetuspäeva koos Puukoga.
Nii pokud kui pokukalendri tähtpäevad on välja mõelnud kunstnik Edgar Valter. Pokumaa asub Võrumaa ja Põlvamaa piiril Urvastes. Pokumaa teemapark on loodud Edgar Valteri "Pokuraamatu" ja selle nimitegelaste ainetel. Pokud erinevad tavapärastest muinasjututegelastest selle poolest, et neil on looduslikud prototüübid- tarnamättad.
Pokumaa külastuskeskuses Pokukojas saab tutvuda Edgar Valteri originaal-illustratsioonide ja õlimaalidega, meisterdada, näha ja teha muudki põnevat.
Üritusel osalemine sisaldub külastuspileti hinnas,
palume eelnevalt registreeruda.
Avatud kohvik.
Järgmised pokukalendri tähtpäevad:
29. oktoobril – KÜLMAKRÕPSUPÄEV
14. novembril- MUINASJUTUVESTMISPÄEV
12. detsembril- KÕIGE NOOREMA POKU SÜNNIPÄEV
3.-21. detsember SOOJADE SOOVIDE AEG POKUMAAL.
Lisainfo ja registreerumine tel. 5342 5054 www.pokumaa.ee
Pokukalendri tähtpäevade tähistamist toetavad:
Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel ja
Keskkonnainvesteeringute Keskus.
pühapäev, 28. september 2008
Ei midagi uut päikese all
laupäev, 27. september 2008
Kes minevikku ei mäleta ...
Huvitav, et selle täpselt saja aasta taguse jutuga tekkisid paralleelid selleaastase vallalehe afääriga. Kuupäevadki olid päris ligilähedased.
neljapäev, 25. september 2008
Avaliku Sõna Nõukogu ei jõudnud eile veel lahenduseni
asn.org.ee annab praegu sellise info.
(390) ASN lähtuvalt laekunud informatsioonist, et Urvaste vallalehe toimetaja Margus Konnula on vallavalitsuse ja -volikogu otsusel vabastatud ametist
LAHEND: 24.9.08 arutelu katkestatud; järgmisel koosolekul annab ASN seisukoha
Seega ei ole kahe koosoleku jooksul see küsimus lahendust saanud. Võib-olla oli piduriks ka see, et Urvaste Vallavalitsus ei avaldanud mitme järelpärimise peale ASN-le oma seisukohta. Seda tehti alles pärast Andmekaitseinspektsiooni ettekirjutust.
(390) ASN lähtuvalt laekunud informatsioonist, et Urvaste vallalehe toimetaja Margus Konnula on vallavalitsuse ja -volikogu otsusel vabastatud ametist
LAHEND: 24.9.08 arutelu katkestatud; järgmisel koosolekul annab ASN seisukoha
Seega ei ole kahe koosoleku jooksul see küsimus lahendust saanud. Võib-olla oli piduriks ka see, et Urvaste Vallavalitsus ei avaldanud mitme järelpärimise peale ASN-le oma seisukohta. Seda tehti alles pärast Andmekaitseinspektsiooni ettekirjutust.
pühapäev, 21. september 2008
Otepääl, Meremäel ja Urvastes käärib võimumoos
Nii nagu viljapuude all käärivad koristamata õunad-ploomid, on sel sügisel hakanud käärima ka vähemalt kolmes Kagu-Eesti omavalitsuses. Võrumaal Meremäe vallas ja Valgamaal Otepää vallas on vallavanemale esitatud umbusaldamise avaldus, konflikt näikse käärivat ka Võrumaal Urvastes.
Augustis esitas Urvaste vallavolikogu esimees Margus Klaar (IRL) avalduse kutsuda sihtasutuse Pokumaa nõukogu liikme kohalt tagasi Urvaste vallavanem Lembit Luts (SDE) ja määrata asendajaks vallavolikogu liige Aivo Värton. Vaid päev hiljem võttis Klaar avalduse tagasi, näitab avalik dokumendiregister.
Klaar selgitas, et tal oli olnud Lutsuga jutuajamine Pokumaa sihtasutuse teemal. Nimelt on Luts valla esindajana sihtasutuse nõukogu liige ja ühtlasi selle esimees. Volikogu esimehe arvates pühendab Luts liialt energiat Pokumaale ja valla tegemistele jääb seeläbi vähem aega.
Volikogu juht: vallaasjad on ripakile jäänud
„Meil oli kokkulepe, et ta võtab mõtlemisaega ja otsustab, kas ta tegeleb ainult vallaga või ainult Pokumaaga – kahte korraga ei saa,“ sõnas Klaar. „Pokumaaga peaks tegelema selle tegevjuht, mitte meie vallavanem. Ta lihtsalt ei jõua teha ja mõned asjad vallas on jäänud ripakile.“
Klaari teatel otsustanud Luts valla kasuks ja volikogu esimees koostas avalduse, mille kohaselt vallavanem lahkuks Pokumaa nõukogust. Selgus aga, et seaduse järgi ei saa volikogu valla esindajat sihtasutusest tagasi kutsuda ja esindaja ise peab tegema vallavalitsusele avalduse. Nii võttis Klaar Lutsu tagasikutsumise avalduse tagasi.
Kas Lutsu survestamisest kumab volikogu teatud rahulolematust vallavanema tööga?
„No ma ei oska teiste arvamust öelda, mulle isiklikult tundus niimoodi,“ põikles volikogu esimees. „Pole normaalne, kui vallavanem sõidab vähemalt kord päevas Pokumaale asju ajama.“
Vallavanem Luts aga kinnitas LõunaLehele, et ei taha ega kavatse siiski Pokumaa nõukogust lahkuda. Lutsu sõnul annab küsimusele, kas korraga saab töötada kahel rindel, aeg arutust. Pokumaa nimel on tema sõnul tosin aastat tööd tehtud ja nüüd mil juba esimesi tulemusi – näiteks tuhandeid külastajaid – näha on, polevat tema nõukogust lahkumine Pokumaa jaoks otstarbekas...
Et aga teadupärast on volikogu vallavanema tööandja, siis võidakse sedalaadi tungiva soovituse mittetäitmist tõlgendada kui ebalojaalsust tööandja suhtes ning nii, nagu firmajuht saab alluva vallandada, on volikogul õigus vallavanemat umbusaldada.
Vallavanema ja volikogu vastasseisu üks põhjusi võib olla ka paljuräägitud Urvaste Ess-soo küsimus. Volikogu on korduvalt oma otsustega näidanud, et pooldab soos turbakaevandamise lubamist, Luts on oma väljaütlemistes aga soovinud soo säilimist.
Vidrik Võsoberg
Lõunaleht
loe ka netikommentaare
Augustis esitas Urvaste vallavolikogu esimees Margus Klaar (IRL) avalduse kutsuda sihtasutuse Pokumaa nõukogu liikme kohalt tagasi Urvaste vallavanem Lembit Luts (SDE) ja määrata asendajaks vallavolikogu liige Aivo Värton. Vaid päev hiljem võttis Klaar avalduse tagasi, näitab avalik dokumendiregister.
Klaar selgitas, et tal oli olnud Lutsuga jutuajamine Pokumaa sihtasutuse teemal. Nimelt on Luts valla esindajana sihtasutuse nõukogu liige ja ühtlasi selle esimees. Volikogu esimehe arvates pühendab Luts liialt energiat Pokumaale ja valla tegemistele jääb seeläbi vähem aega.
Volikogu juht: vallaasjad on ripakile jäänud
„Meil oli kokkulepe, et ta võtab mõtlemisaega ja otsustab, kas ta tegeleb ainult vallaga või ainult Pokumaaga – kahte korraga ei saa,“ sõnas Klaar. „Pokumaaga peaks tegelema selle tegevjuht, mitte meie vallavanem. Ta lihtsalt ei jõua teha ja mõned asjad vallas on jäänud ripakile.“
Klaari teatel otsustanud Luts valla kasuks ja volikogu esimees koostas avalduse, mille kohaselt vallavanem lahkuks Pokumaa nõukogust. Selgus aga, et seaduse järgi ei saa volikogu valla esindajat sihtasutusest tagasi kutsuda ja esindaja ise peab tegema vallavalitsusele avalduse. Nii võttis Klaar Lutsu tagasikutsumise avalduse tagasi.
Kas Lutsu survestamisest kumab volikogu teatud rahulolematust vallavanema tööga?
„No ma ei oska teiste arvamust öelda, mulle isiklikult tundus niimoodi,“ põikles volikogu esimees. „Pole normaalne, kui vallavanem sõidab vähemalt kord päevas Pokumaale asju ajama.“
Vallavanem Luts aga kinnitas LõunaLehele, et ei taha ega kavatse siiski Pokumaa nõukogust lahkuda. Lutsu sõnul annab küsimusele, kas korraga saab töötada kahel rindel, aeg arutust. Pokumaa nimel on tema sõnul tosin aastat tööd tehtud ja nüüd mil juba esimesi tulemusi – näiteks tuhandeid külastajaid – näha on, polevat tema nõukogust lahkumine Pokumaa jaoks otstarbekas...
Et aga teadupärast on volikogu vallavanema tööandja, siis võidakse sedalaadi tungiva soovituse mittetäitmist tõlgendada kui ebalojaalsust tööandja suhtes ning nii, nagu firmajuht saab alluva vallandada, on volikogul õigus vallavanemat umbusaldada.
Vallavanema ja volikogu vastasseisu üks põhjusi võib olla ka paljuräägitud Urvaste Ess-soo küsimus. Volikogu on korduvalt oma otsustega näidanud, et pooldab soos turbakaevandamise lubamist, Luts on oma väljaütlemistes aga soovinud soo säilimist.
Vidrik Võsoberg
Lõunaleht
loe ka netikommentaare
Tellimine:
Postitused (Atom)
