Täna ilmus Urvaste Valla Lehe 100. number!

Ehk on varsti seda ka internetis urvaste.ee näha.

Esimene number ilmus aastal 1994, esimene toimetaja oli Rein Raudsepp. Tänases lehes on ka ülevaade sellest esimesest numbrist ja väikesed meenutused Liina Valperilt, kes päris mitu aastat vallalehte toimetas ja kokku pani.

Mina osutasin vallale lehe väljaandmisteenust 2004-2008. Ettepaneku leht oma kätte võtta tegi Kurmet Müürsepp tegelikult Airile kui ajakirjandusliku kõrgharidusega inimesele, aga tasapisi jäi lehe tegemise raskuspunkt minu kukile. Airi, kes oli ka enne 2004dat paar pikemat juttu lehte kirjutanud, jäi muidugi asendamatuks kaastööliseks ja targa pilguga ülevaatajaks.

Esimesse numbrisse loo kirjutamiseks käisin koguni Tallinnas, pokuümina konkursil, Kurmetiga koos sinna ja tagasi. Esikaanel oli Airi lugu sellest, kuidas PRIA toetusi taodelda. Juba ka esimene skandaal, sest tegin väljavõtteid volikogu protokollist, seal aga öeldi oi-oi milliseid asju. Kes rohkem süüdi oli - kas asja volikogus väljaütleja või selle ajalehes refereerija, jäigi lõpuks õhku rippuma.
Varsti järgnes Lusbo-Kiitsaku kirjasõda vallalehe veergudel, siin pidin juba loomulikult asjasse mitte puutuvaid solvanguid välja toimetama.

2005. aastast panime lehe ka tellimisse, alustasime 23 tellijaga, lõpetasime rohkem kui 50-ga. Jaanuarinumbrisse laekus Kiitsaku väga kriitiline kiri "2 aastat Res Publica võimu all". Saatsin Kurmetile ja kellelegi veel selle kommenteerimiseks, aga sain vastu selge sõnumi: seda ei tohi avaldada. Tollase vallasekretäri Piretiga oli pooletunnine telefonikõne, kus mõlemad jäid oma põhimõtetele kindlaks. Naljakas küll, aga hiljem vallalehtede koolitusel sain selgeks, et mõlemal oli õigus. Tookord igatahes jäi nii, et artikkel ilmus. Valla kodulehele seda ei pandud.

2005. oli ka valimiste aasta, kehtestasime reeglid valimiseelse numbri väljaandmiseks. Keeruliseks tegi asja see, et ka meie olime oma Rohelise Urvastega valimistel väljas. Valimisplatvormid loeti vallamajas kolme nimekirja esindajate poolt läbi, kinnitusega, et midagi muuta ega lühendada ei tohi. Kodus avastasin Res Publica teksti toimetama hakates mitmeid kirja- ja loogikavigu, ühest küljest tundsin, et oleks ilus helistada ja teada anda, et ikka peaks teksti muutma, aga teisest küljest tundsin, et nad sunniksid mind siis kokkulepituid reegleid rikkuma. Läks nii nagu oli.

Ajah, vahepeal loodi volikogu esimehe käskkirjaga nn. vallalehe toimetus, see nn. on siin täielikult põhjendatud, sest oma sisult ta toimetus ei olnud. Vaid selline kontrollorgan, kus liikmeteks mina, Rolf, Valdur Roots ja Piret Otsatalu. Paar korda tsa isegi tuli kokku, aga tegelikkuses oli vallalehe viimane kokkupanemise päev selline hullumaja, et mingit kolleegiumi kokkukutsumist oli suhteliselt võimatu planeerida. Tähtaegadest mitte kinnipidajatega ei tahtnud karm olla, ikka proovisid midagi ringi tõsta jne, sest ega kirjasaatjaid liiga palju küll ei olnud.

Kuskil 2006. aasta lõpust hakkasin tundma tugevat survet, iga väiksema eksimuse pärast karati kraesse. Kõnelemata suurematest eksimustest, mida tuli siiski ka.
Aga kui eksimusi ei tulnud, hakati lehe sisust kallutatust otsima. Tuli väga kummalisi järeldusi, näiteks oli Urvaste peost kirjutatud pikem jutt, kui Uue-Antslas toimunud kogu valla peost.

Mitmel korral tahtsin vallalehe tegemisest loobuda, oli ka mitmeid teisi suuri töid hulga peale tulnud, aga ühiskondlik surve sundis jätkama, pealegi oli ka endal enamasti hea tunne valminud lehte käes hoida.
Sai külastatud inimesi, kellele muidu ei oleks taibanud külla minna, ei oleks vast põhjustki leidnud. Sai uuritud, kuidas Urvaste paistab inimestele väljastpoolt. Endistele urvastelastele ja täiesti võõrastele.

Pärast eelmisi valimisi palusin kõigil värsketel volikogu liikmetel vallalehe juhtkirja kirjutada. Mitmed kirjutasid, paar inimest võtsid mu appi enda mõtteid üles kirjutama, aga mõnel õnnestus ikka ka päris mööda hiilida. Vahest võiks aga uued saadikud samamoodi sõna saada. 12 numbrit aastas, 11 volikogulast ...

Ma ei tea, kas Urvaste Valla Lehe tellimine on taas jõustunud. Aga võib küll öelda, et see blogi on vallalehe poeg, tekkis tahtmine tekitada operatiivsemat infoallikat vallalehe kõrvale, eks tõuke andis ka urvaste.ee peal foorumi sulgemine.

Kas veebruar 2018. ilmub vallalehe 200. number. Eks näis! Miks ma neid asju praegu meenutama hakkasin - eks ilus juubel kohustab.