Kohaliku maastikukaitseala loomine tähendab, et Ess-soo looduslikuna säilinud alal ei tohi rajada maaparandussüsteeme, kaevandada maavara,teha uuendusraiet, kasutada taimekaitsevahendeid ja väetisi. Küll aga saavad inimesed kaitsealal jätkuvalt seeni ja marju korjata. Ess-soo on piirkonnas oluline jõhvikaraba ning siin leidub ka murakaid.
Ess-soos on praeguseks registreeritud 11 looduskaitselise väärtusega linnuliiki ning siirdesookooslus väärib ekspert Eerik Leibaku hinnangul Natura 2000 võrgustiku kaitseala staatust. Hetkel on ala Natura varinimekirjas.
Seltsing Roheline Urvaste alustas võitlust Ess-soo loodusliku osa allesjäämise eest 2004. aastal, vaidlustades kohtus kaevandamisloa väljaandmise korralduse. Toona jäi seltsing Riigikohtus kaotajaks asja aegumise tõttu.
2007. aastal alustas Urvaste Vallavolikogu 7 ühiskondliku organisatsiooni ja 17 ettevõtja ettepaneku alusel kohaliku kaitseala loomise menetlemist, kuid esimesel korral ei läinud kaitseala loomise eelnõu volikogus läbi.
Ess-soo juhtumiga tegelenud Keskkonnaõiguse Keskus korraldab sel neljapäeval (16.12) Keskkonnaministeeriumis diskussiooniseminari kohalike kaitsealade loomise ja konfliktide lahendamise võimaluste teemal.
UVRL
pilt: Toomas Trapido
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar