Päästekeskuse kevadsoovitused

Kevadine suurpuhastus korstnas
Päästeteenistus tuletab meelde, et saabuvad soojemad ilmad ja kevad on sobiv aeg mõelda korstnapühkimise ja kütteseademete hooldamise peale. Lõppev külm ja pikk talv on kütteseadmetele pannud suure koormuse, mistõttu tuleks oma kütteseade lasta asjatundjal kriitilise pilguga üle vaadata. Tuleohutuse tagamiseks tuleb lisaks lõõride puhastamisele kontrollida, et ahi ja korsten oleks pragudeta ning tahmaluugid tihedalt suletud. Kevadel hooldatud kütteseadme ja puhastatud korstnaga on kindlasti sügisel algavale kütteperioodile kindlam tunne vastu minna.
Tuleohutusalast nõu ja korstnapühkijate kontakte saab küsida ka päästeala infotelefonilt 1524.

Õrn jää ei kanna inimest!
Kevade võib jääkiht veekogusid katta üsna pikalt, mistõttu tekitab see tihti turvalise tunde jää peale minekuks, kuid tegelikult ei pruugi see inimest enam ei kanda. Kindlasti tuleb arvestada, et jää sulab veekogu piires ebaühtlaselt. Jää on alati õhem sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Kiiremini sulab jää vooluveekogudelt, järvedel ja tiikidel püsib jää kauem, kuid jääle minekul tuleb ikka äärmiselt ettevaatlik olla.
Külmal ajal juhtuvates veeõnnetustes ei ole alati uppumise põhjuseks vähene ujumisoskus, vaid just külm vesi, mis tegevusvõime halvab.
Peale kalameeste pakub veekogudel käimine huvi ja põnevust eelkõige lastele, kes ohtusid reaalselt ei taju. Lapsevanematel palume keelata lastel jääle minek, selgitada neile jääle mineku ohtusid ning mitte jätta väikesi lapsi veekogude läheduses järelevalveta.

Lõkke tegemisel arvesta kõikide ohtudega!
Kevadised heakorratööd toovad alati endaga kaasa ka lõkketegemise. Selleks, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng, tuleb täpselt järgida tuleohutusnõudeid.
Lõket võib teha üksnes tuulevaikse ilmaga, tugeva tuulega lendavad sädemed kaugele ja tagajärjed võivad olla päris karmid. Ohutuse tagamiseks peab lõkkease olema metsast vähemalt 30 meetrit ja hoonetest vähemalt 15 meetrit eemal. Tuleb jälgida, et lõkkeaseme lähiümbruses ei oleks kergesti süttivaid materjale või kulu ja kindlasti varuda endale käeulatusse esmased kustutusvahendid (näiteks ämber veega või liivaga, märjad oksad). Pärast tuleb hoolitseda, et tulease saaks korralikult kustutatud, kasutades selleks vett, mulda või liiva. Kodustest või väiksematest lõketest päästeteenistust teavitama ei pea.

Kulupõletamine on keelatud!
Kulupõletamine on keelatud tuleohtlikul ajal ehk lume sulamisest kuni sügisvihmade
saabumiseni. Kulupõletamine on karistatav rahalise trahviga, millele lisandub tekitatud
keskkonnakahju.
Tihti saab kulupõleng alguse järelevalveta jäetud lõkkest või ohutusnõuetele mittevastavast tule tegemisest. Hooletu tule tegemise eest vastutab küll tule süütaja, kuid selle tagajärjed võivad saatuslikuks saada kõigile ümbruskonna inimestele, loomadele, hoonetele ja loodusele. Päästekeskus soovitab jälgida, et naabrid kulu põletamise keelust ning tuleohutusnõuetest lõkke tegemisel kinni peavad, sest tule levik ei tunne maavalduste piire.
Abisaamisel on oluline varakult avastatud õnnetus ja korras juurdepääsuteed
Päästeteenistus on mures maapiirkonnas üksi elavate vanemate inimeste pärast.
Hajaasustusega piirkonnas avastatakse tulekahju liiga hilja ning traagilised tagajärjed on seepärast vältimatud. Päästeteenistus palub tähelepanuga suhtuda oma lähedastesse, tuttavatesse, naabritesse ning tuletada neile meelde suitsuanduri vajalikkust ja abistada vanemaid inimesi elu päästva seadme paigaldamisel.
Kui linnade ja suuremate asulate puhul on operatiivabi juurdepääs ja kohalejõudmine suhteliselt lihtne ja kiire, siis ääremaadele jäävate metsataludeni jõudmine võib olla raskendatud. Siinkohal tuletabki päästekeskus inimestele meelde ja paneb südamele, et operatiivse abi efektiivsus õnnetuse korral sõltub suurel määral juurdepääsuteede läbitavusest. Seetõttu on just maapiirkondades hea oma kodu juurdepääsu tee korras hoida.

Erki Remmelkoor
Lõuna-Eesti päästekeskus
Ennetustöö büroo juhataja