Sangaste koondub prügila vastu

Naabervallas Sangastes tuli vaiksel laupäeval kokku umbes 60 inimest, et rääkida Laukülla kavandatava prügimäe ohtudest. Prügila hakkaks asuma 2,5-hektari suurusel alal, mis kaetaks osaliselt kõvakattega.
84 Lauküla inimest on andnud allkirja prügila vastu. Sangastes andis toetusallkirja veel ca 50 inimest.
Külamees Harri Tiiman rääkis enda ja veel mõnede inimeste käigust Sillamäele, kus on jäätmeterminali avanud firma Ecocleaner, kes kavandab analoogilist jaama Laukülla. Ta ütles, et prügi, sh isegi raipeid, tuuakse sinna lahtiste autodega. Palju on haisu, tolmu ja lendprügi. Tema sõnade kinnituseks liikusid saalis ringi mõned Sillamäel tehtud fotod.
Hele Kängsepp rääkis Harjumaa Jõelähtme prügilast, mille ümbruse 5 küla elanikud on pöördunud keskkonnaametisse, sest hais tekitab sageli peavalusid, ei saa aknaid lahti hoida ega õues pesu kuivatada.
Laukülas kujutab prügila ohtu Visula jõele, kus on lõheliste ja karpkalade kudemispaik. Samuti on Laukülas must-toonekure püsielupaik. Vastuollu läheks prügila rajamine Kängsepa sõnul ka valla arengukavaga, kus peetakse oluliseks puhast loodust ja turismi arendamist.
Riigikogulane Marek Strandberg oli avastanud Lauküla prügila keskkonnamõjude hinnangus kummalise viguri, millest ta kohapeal rahvale rääkis. Nimelt on seal kasutatud põhiliselt Saksamaa mõõtmistulemusi, mitte aga Sillamäe omi, kus Ecocleaner on samasuguse jäätmeterminali püsti pannud. Saksamaal on peaaegu välistatud, et ohtlikud jäätmed olmeprügi hulka satuvad. Millest aga koosneb Sillamäel tekkiv kompost, sellest keskkonnamõju hinnangus ei kirjutata. Strandbergi sõnul panevad eestlased tavaprügi hulka nii elavhõbedat, pliid kui kaadmiumi sisaldavaid jäätmeid.
Isegi kui ohtlikke jäätmeid satub kompostiaunadesse vaid 1-2 protsenti nagu arendajad lubavad, võib ohtlike jäätmete hulk päevas küündida 2 tonnini, sest terminal võib vastu võtta kuni sada tonni prügi päevas.
Prügi pannakse algul pikkadesse vaaludesse ja kaetakse kompostiga, mille käigus bioloogilised jäätmed edasi komposteeruvad. Hiljem eraldatakse kompost ülejäänud prügist, mis on lubatud viia Kundasse prügipõletusjaama. Selleski osas oli Strandberg skeptiline nii pika vahemaa kui selle pärast, et prügi hulgas on suures koguses ohtlikke vinüülplaste jm.
Kahtlase väärtusega on ka prügilas tekkiv kompost. „Kas teate lähikonna linnades mõnda suurt haljastusprojekti, kus võiks kasutada radioaktiivset komposti?” küsis Strandberg.
Ta lisas, et väga palju asju ehitatakse tegelikult Eestis ja maailmas üles vigade ja vale peale, sest sageli ei ole inimest, kes jaksaks uurimismaterjalidega piisavalt põhjalikult tutvuda.
Koosolekule oli tulnud enamik Sangaste volikogulastest, kellest sõna võttis vähemalt 3 – Õru vallavanem Andres Palloson, kirikuõpetaja Ivo Pill ja loomaarst Virgo Roose. Viimane ütles, et Sangaste vallas on tervelt 15 piimafarmi, mille veeproove prügila lähedus võib mõjutada. Neist kaks asuvad päris kavandatava prügila juures.
Sangaste vallavanem Kaido Tamberg näitas hoolimata külarahva etteheidetest, justkui kaitseks ta arendaja huve, vähemalt seekord küll üles valmidust seista siinsete elanike heaolu eest, öeldes vaid, et vaja on fakte, millele toetuda. Ühe variandina pakkus Tamberg välja, et vald ostab prügilaks kavandatud maa ära, sest siis saab ta omanikuna maakasutuse üle otsustada.
Et kohalikku loodust ja inimesi paremini kaitsta, on vallas loomisel MTÜ Roheline Sangaste.
Airi Hallik-Konnula