„Vabariigi kodanike“ saates 1. sept 2009 kirjeldas Andres Adamson (Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse esimene direktor) väga tabavalt kunagise peaministri kõnet Eesti hariduspoliitika osas. „Õpetajatele rohkem palka ja maakoolide katused korda!“. Ja tõesti, selline tundubki meie hariduspoliitika laias laastus olevat. Kuid ongi nii, et Urvaste, mis on kaunis kodukoht paljudele inimestele, peab olema ka suuteline pakkuma neile kvaliteetset sotsiaalset teenust. Üheks neist on ka haridus, mis hõlmab endas pea poolt Urvaste valla eelarvet ning on suurim tööandja.
Praegusel ajahetkel, kus pea kõik vallad on panustanud oma koolide renoveerimisse, oleme ka meie sunnitud seda tegema. Tegema peame seda seepärast, et iga lapsevanem soovib oma lapsele paremat ja mugavamat elu. Seepärast võivad ka mõned meie lapsed minna teistesse naaberkoolidesse ainuüksi seepärast, et me ei suuda koolile uut ilmet anda.
Kuldre Kooli õppehoone ei ole vana maja. Tegemist on pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ehitatud hoonega, mille ehituskvaliteet on aga äärmiselt halb. Halb kvaliteet ei tule sellest, et aeg on oma töö teinud, vaid seepärast, et need kes kunagi ehitamise eest vastutasid, on teinud oma tööd vastutustundetult. Nii näiteks ongi koolimaja katus pööningult vaadates lausa häbiväärselt auklik. Kandekonstruktsiooni on nii vähe, et hakkab lausa häbi, et keegi sellise maja kunagi vastu on võtnud.
Kuid millal hakatakse Kuldre Kooli katust renoveerima?
Urvaste vald on üks nendest valdadest, kes taotleb nn KOIT kava raames rahalisi vahendeid piirkondliku konkurentsivõime suurendamiseks. Olin isiklikult vastutav selle projekti kokku kirjutamise eest ning 20.märtsil 2009 sai taotlus koos kõigi vajalike lisadokumentidega antud üle Siseministeeriumile. Kuldre Kool, kui Kuldre küla ja ka valla üks rohkem elanikke koondav maja on äärmiselt oluline Urvaste valla konkurentsivõime tagamiseks. Seepärast on ka selle hoone renoveerimine ning ruumide mugav kasutamine tõukefaktoriks, mis koondaks tulevikus ühise katuse alla üha rohkem noori ja vanu nii õppimise kui ka muu sotsiaalse suhtlemise eesmärgil. Maavalitsuselt saadud andmetel on toimumas 21.septembril maakondliku komisjoni koosolek, kus otsustatakse Võrumaa KOIT kava lõppresultaat.
Lisaks meile on voorus teisigi taotlejaid. Maakondlik komisjon on kohustatud lähtuvalt projekti eesmärkidest tegema otsuse paljude taotlejate vahel. Võru linn, Lasva vald, Urvaste vald ja teised. Suurim taotluspäring on esitatud Võru linna poolt Kreutzwaldi Gümnaasiumile, mille eesmärgiks on renoveerida maakonna suurim üldharidusasutus. Soovime jõudu neile, kui edu loodame ka endale.
Nagu mainitud sai, on kõik komisjoni kätes ning volis. Kui otsus peaks tulema meie jaoks positiivne, on oodata 12,75 miljoni kroonist abiraha, millele ise peame lisama juurde vähemalt 2,25 miljonit krooni. Veel aasta algul tundus sellise rahasumma leidmine Urvaste valla eelarves väga suur küsimus. Kui teised vallad suutsid kevadel viia oma kulud ja tulud enamvähem samale tasemele, siis meie suutsime hoida kokku nii palju, et reservina on meil olemas Kuldre Kooli projekti jaoks vajalik omafinantseering, mida eelnevalt mainisin.
Kui tekib olukord, et KOIT kavast ei tule loodetud vahendeid, on Urvaste vald igal juhul suuteline finantseerima Kuldre Kooli katuse renoveerimist omavahenditest ja seda juba käesoleval aastal.
Lõpetuseks sobib väga kenasti lahti seletada sissejuhatus antud kirjutisele. Saatuslik lause toonaselt peaministrilt on sulatõsi. Hariduse arengust rääkides, suudame süveneda vaid katustesse ja õpetajatesse. Tegelik vajadus on diferentseerida koolitundide pikkust, viia läbi õppekava reform, luua koolides võrdsed võimalused ning muuta süsteem selliseks, et õpetajatel on aega paberitöö kõrvalt tegeleda ka õpilastega.
Suurima lugupidamisega
Kristjan Võrno
Abivallavanem
Urvaste Vallavalitsus
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
22 kommentaari:
Kui komisjon on objektiivne ja sinna ei jõua vallasisesed vastuolud, siis võib ka raha tulla.
Urvaste seltsimaja PRIA-le esitatud projekt elektrisüsteemi väljavahetamiseks sai eitava vastuse kohalike vastuolude abil.
Ikka tasub rääkida seda, mis on õige ja isikute vahelised vastuolud ei peaks jõudma selleni, et pidurdada üldist arengut.
Kas katuse parandamine oli LUBADUS või ETTEKÄÄNE vallavanema vahetamiseks? Kuidas leiti raha Urvaste staadioni ehitamiseks ja kas see oli vallarahvale vajalikum kui korras koolimaja? Kui palju valla lapsi kasutab kooli ja kui palju staadioni (eriti veekl sellise kattega? Miks üldse vald toetas sellise summaga riikliku kooli riigi poolt rahastatavat objekti?
Abivallavanemalt ei tasu küll nüüd küsida hinnangut volikogu tegemistele- olles ise IRL-i liige siis tuleb vastus vastav...
Samas on kena, et Kristjan Võrno artikkel ei olnud erakonna propaganda. Asjalikke inimesi on vist enamvähem igas erakonnas, tänu sellele oli vallamajas enne lammutamist suht hea meeskond.
Kellelt siis küsida on, ükski volikogu liige ei anna aru, kuid võiks ju. Kes sellest üldse rääkida sooviks? Ri oskagi enam kellegi poole pöörduda, ikka vastusüks "mine ei tea midagi" No kes siis ikkagi teab? Loogiliselt ju need, kes töö eest palka saavad, või kuidas.
Juhul,kui see katuse raha oli juba ammu olemas, siis miks senini seda ei kasutatud? Kooliaasta on juba ammu alanud! Siin on tegemist lausa saamatusega, suvi magati maha. Alles sügisel ärgatakse. Tahaks teada kellele see marineerime kasulik on?
Rolfile vastuseks:
No siin on siiski lootus saada sama raha eest mitu korda rohkem. Seda kui hea on vastu talve remontimist alustada, ei oska öelda, pole spetsialist, meie majale on küll katus pandud septembri lõpus-oktoobri alguses, aga siis oli erakordselt ilus ja pikk sügis muidugi.
Nii ilusa jutuga poiss, et kõlbaks vallavanemaks
Minumeelest püüab poiss lihtsalt oma abivallavanema kohta säilitada.
Arvata võib et IRL nendel valimistel arvestatva tulemuseni ei jõua ja nüüd on vaja ka teisele head nägu teha.
Jutt on ju üsna suure raha mõistlikus kasutamises. Kes iganes vallas selle otsuse tegi, Tahaks teada miks? Staadion on tõesti alla igasugust arvestust, lausa häbi.Katuse oleks ehk korralikuma peale saanud.
Tegelikult Kristjan Võrnol teisigi võimalusi ja ei pruugi tedagi Urvastes kauaks olla. Kuigi võiks mu meelest.
Aga staadioni ehituseks raha eraldamine käis nii nagu peab - majanduskomisjon kiitis heaks ja volikogu otsustas.
Küsimus on ilmselt selles, kas selline otsus oli vallarahvale ja maksumaksjale vajalik. Vaevalt, et keegi protsessi läbiviimises kahtles.Järjekordne sisutu sõnakõlks. Või peaks see volikogu suhtes usaldust tekitama?
Vaadake, kes kaevab tee kraave vallas see ju Võrno sõber. Kas korraldati ka vähempakkumisi katuse remondiks ja samuti teede remondiks?
Jätsin enne mainimata, et staadioni ehitamise plaani ei kaasatud külarahvast kuidagi. Mitmed volikogulasedki said asjast teada siis, kui asi oli juba sisuliselt otsustatud. Kindlasti tuleb riigikoolil, vallal ja külaelanike esindajatel kokku saada, et staadioni kasutamise tingimused täpselt paika panna. Esimene samm on kooli poolt tehtud - küla esindajate meeskond on kutsutud esmasp staadioni avaüritusele.
Airi volikogu liikmena peaksid Sa teadma, et komisjoni otsused on soovituslikud. Ja kas Sa hääletasid poolt või vastu.
no vähemalt sai üks jagu maatükke ilusama näo, kui ainult majarahvas ka järgnevad maatükid korras hoiaks ja ära niidaks, siis oles küla ilusam veelgi. ikka hakatakse seda kritiseerima, mis tehtud juba. kahju kohe, et millestki ei osata rõõmu tunda.
250000 + veel teadmat summa riigilt see ilu on küll kulda väärt
Eks ma vaatan esmaspäeval üle selle staadioni, vahepealne mulje oli, et jooksurada tuleb mõttetult kitsas. Üksinda lippamiseks on mujalgi võimalusi küllalt.
Enne oli seal ka päris tore staadion.
Aga kindlasti teatan esmaspäeva õhtul, kuidas valmisprodukt tundub.
Tere. Ma ise arvan, et tegin kõik, mis sisuliselt juba otsustatud asja puhul teha annab. Rääkisin enne ehitustööde algust Kristjan Võrnoga, kes ütles, et kindlasti sõlmitakse pärast staadioni valmimist korralik avaliku kasutamise leping ja külarahvas ei jää sellest kõrvale. Samas asjas käis seltsimaja juht Anne Klaar ka Urvaste Kooli juhtkonnaga rääkimas. Hetkeseisuga ma ei tea, kas on juba paika pandud, kuidas valla elanikud seda staadioni kasutada saavad. Loodetavasti siiski toimub avalik arutelu. Rahaeraldust eraldi volikogus ei hääletada ei saanud, hääletati eelarvet tervikuna. Kuigi seda ei saa tagantjärele protokollist teada (ei toiminud nimelist hääletust), olen siiski üpris kindel, et hääletasin eelarve vastu, sest seal oli ka muid asju, millega ei saanud nõus olla(vt 18. märtsi istungi protokoll). Staadioni ehitamise positiivne külg on, et tegemist kuuldavasti siiski miljoni kroonise projektiga, niiet kui vald käis välja veerandi, siis valda sisse tuli kolmveerand miljonit. Miinuspoolele jääb külaelanike kaasamata jätmine ja see, et nii suurt objekti ei ole valla arengukavas. Küll on aga arengukavas palju muid teostamata töid, millest valla areng rohkem sõltub.
Mis firma viis läbi töid staadionil?
Ehk selgub läbi selle kuhu ja miks see 1. milj. EEK kulus ja just nüüd...
Seelle staadioni jaoks küll pealtnäha sellist summat kasutatud pole. Tänapäeval on ikka jooksutada spetsiaalse pumase katte all, on hüpete jaok kindlad platsid ja muruosa ei ole pärast vihma poriloike täis. Milleks üldse riigikoolile valla raha vaja on.Kas valla enda koolis on siis kõpk nii Ok, et sellised summad lihtsalt erikoolile kinkimiseks leitakse.siin oleks vaja täpset väljavõtet, kui palju ja mille jaoks valla rahast staadionile kulutati, millised tööd kui palju maksid jne.
vallal on veel natuke reserve, mida kulutada.sihukesel ajal peaks ikka kokku hoidma, mitte raiskama.
Postita kommentaar