trikimees kaotas tamme (uuendatud!)

Tamme-Lauri tamm haihtus

Esmaspäeva, 27. augusti öösel poole kahe paiku kaotas kuulus trikimees Jürgen Veber ära sama kuulsa, kümnekroonise pealt tuttava Tamme-Lauri tamme.
Suur peaproov oli juba pühapäeva öösel, kõmu jõudis laiali minna vähemalt kuni Antslani, kuigi saate tegijad soovisid etendust saladuses hoida. Põhjuseks ilmselt see, et kogu publik pidi mahtuma istuma toolidele, kust ei olnud näha, mis eesriide taga toimub.
Esmaspäeva õhtul oli Tamme-Lauri tamme lähistel suur melu. Rahvast omast külast ja Antslast ja kes teab kust veel. Vaatama lubati siiski vaid mõnikümmend inimest. Tee tamme juurde oli blokeeritud traktoriga, millel silt: Läbikäiku ei ole. Vabandame! Filmivõtted.”
Inimesed, paistab küll, vabandusi väga rõõmuga vastu ei võtnud, eriti ülevoolavas tujus noored, kes tulid kõrvalteid (põõsaid) pidi nurmele, kust tamm oli hästi näha.
Ruuporiga mees võttegrupist kutsus neid üles lahkuma, sest muidu ei näe keegi kohaletulnutest trikki. Need, kes õnnelikult istet võtnud, aga enne seda ka mitu tundi vihmases ilmas oodanud, kippusid küll nurisema, aga sellist hooba ei leitud, et noori taganema sundida. Üks hambamees publikust nõudis, et trikimees võiks kõigepealt selle tüütu seltskonna ära kaotada. Nahaalsemad noored, kes tulid hoolimata märgadest jalgadest (ilmselt pääses üks tütarlaps, kelle kavaler oli kukile võtnud), said siiski oma tahtmise.
Siis valis assistent välja publiku hulgast kaksteist inimest, kellele anti kätte tõrvikud ja saadeti tamme alla ringis seisma. Väljavalitud ei saanud siiski asja ligemalt näha, kuna neil seoti triki saladuse hoidmiseks silmad kinni.
Kohapeale jäetud rahvas sai prožektoritega valgustatud tamme jälgida paarisaja meetri kauguselt, kaotamise hetkeks varjati vaade tammele eesriidega. Kui see eest ära tõmmati, oli näha vaid ringis seisvaid tõrvikuid, aga prožektorite valguses tamme enam ei olnud. Võttis, tõtt öelda, pisut õõnsaks küll. Samas 6-aastane poeg Herbert, kes Trikimehe ootuses oli esimest korda elus kella kaheni üleval, ütles kaameratesse: “Mina ei usu, nad lasid lihtsalt lambid ära.” Näis, kas see lause ka saatesse jõuab
Millal jõuab Urvaste trikki sisaldav saade eetrisse, pole veel teada. Esimene Trikimees on ekraanil neljapäeval 20.00

80 aastat tagasi

27. august 1927
Vaabinas valitsevaist pahedest
Alkohol, simmanid ja löömingud.Viimasel ajal on moodi läinud kohapääl igasugused simmanid. Ei lähe mööda ühtegi laup. või pühapäeva ilma simmaniteta. Pahem kui simmanid ise on need nähtused, mis viimastega kaasas käivad. Ei möödu enam ühtegi sarnast olengut ilma vähema või suurema lööminguta, simmanid on kohad, kus igasugused arved õiendamisele tulevad, see kõik on tingitud alkoholist saadud "kuraasist". Üldse on joomine muidu küllalt kaines Vaabinas suuresti tõusnud, mida võib suurel määral kirjutada tegutsevate liikuvate ja liikumatute kõrtside arvele. Ei mindagi muidu sarnasele peole, kui ikka oma “liibri” – liitrilise kohapäälne nimetus – taskus ei ole.
Et seda hõlpsasti ja igal ajal saada oleks, sellesks on end rahva teenistusse heitnud kohalikke kaupmehi. Astudes sisse niisugusesse kauplusse, aigutavad sulle vastu
pooltühjad riiulid ning harva saab ostja seda, mida soovib, kuid millest küll puudu ei olevat, see on igasugused alkoholiseltsid.
Veel elavamad kui mainitud, on liikuvad kõrtsid, mis tarvitajaskonnaga kaasas käivad. Igal simmanil on niisugune liikuv kõrts esitatud ning viimastest tingitud on simmanid saanud suuremateks kommakohtadeks ning tallermaaks pärastistele löömingutele. Kõige selle tunnistajaks on meie tõusev noorus.
Seni on peetud sarnaseid olenguid ikka rehealuseil jne, kuid viimasel ajal on nad isegi koolimajja tee leidnud.
Nii võis möödunud pühapäeva õhtul koolimajast möödaminnes kuulda säält harmoonikumi kaugele ulatuvat üürgamist ning näha igast kaarest sinna tõttavat publikut, et osavõtta linatalgule järgnevast simmanist. Oleme jõudnud nii kaugele, et rüvetame meie mudilaste kasvatuslava.

Pilte suurelt peolt

Karille pilte Kuldre Kooli rahva tegemistest sellesuvisel noorte laulu- ja tantsupeol Tallinnas saab vaadata siit

Urvaste valla ettevõtlustoetusest.

Ettevõtlustoetust võivad taotelda äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja tegevust alustavad ettevõtjad (lepingu sõlmimise ajaks peab olema registreeritud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele), sh ka need, kes on tegutsenud kuni 1 aasta.
Tingimusi, millele peab taotleja vastama on kolm:
1) ettevõte on registreeritud ja tema tegevuskoht (FIE-l elukoht) on Urvaste vald ja toetuse abil tehtavad investeeringud on suunatud ettevõtluse arendamisele Urvaste vallas;
2) puuduvad maksuvõlad;
3) ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust.
Väljastatav toetus on tagastamatu toetus, mille ülemmääraks on 10 000 (kümme tuhat) krooni.
Ühele ettevõtjale eraldatakse selles summas toetust ühe aasta jooksul, toetuste summa määrab volikogu igal aastal eelarves.
Taotlusi ettevõtlustoetuse saamiseks võetakse vastu 2007 a. 30. septembriks ja järgnevatel aastatel 15. aprilliks vallavalitsuses. Ettevõtlustoetuse määrab vallavalitsus arendus- ja keskkonnakomisjoni ettepanekul 30 päeva jooksul alates taotluse esitamise päevast ja informeerib toetuse taotlejaid otsusest 3 päeva jooksul alates otsuse tegemisest.
Ettevõtlustoetusega tohib finantseerida neid projektiga seotud kulutusi, mis toetuse taotleja on teinud pärast lepingu sõlmimist ja taotleja omafinantseeringu suurus peab olema vähemalt 30 % projekti toetuse üldmahust.
Määrusega saab tutvuda Urvaste valla kodulehel internetis ja vallavalitsuses, kuhu saab pööduda ka täiendava teabe saamiseks.

Uhke balletietendus Urvastes

Augustis olid kolm nädalat Urvastes suvelaagris Ida Tantsukooli noored balletitantsijad. 18. augustil andsid tüdrukud Urvaste Kooli võimlas kontsert-etenduse "Arabesk", mis oli ühtlasi ka suvekooli lõpetamine. Lõpuetenduses tegid kaasa peaaegu kõik 40 laagris olnud tüdrukut. Kontsert oli tänutäheks Urvaste Koolile, külale ja vallale. Kõik balletikooli õpilased ja õpetajad ütlevad, et siin on lausa paradiis. Soodustab keskendumist, lisas Ida Tantsukooli juhataja Tiit Lilleorg.
17. ja 18. nov näeb seda kontserti Vanemuises väikses majas täispikkuses ja koos külalistega. Ida Tantsukool korraldab Tartus Vanemuise laval “Arabeski” kui rahvusvahelist balletikoolide suurkontserti viiendat aastat järjest.

Pikemalt varstiilmuvast Urvaste Valla Lehest

"Rehepapi 7 ametit" Mesipuu talus

Pildil: rehepeksumasin, töötas traktori abil.

Kanepi vallas Jõgehara külas Mesipuu talus toimunud hea tahte päeval “Rehepapi 7 ametit” oli Urvaste vald võimsalt esindatud.
Urvaste naistel oli suur osa talunaise töötoa sisustamisel. Müügis olid Anni Mürgi ja Ilmar Pormeistri kootud vaibad ja väiksemaidki asju. Tiiu Jõgiste näitas nõeltehnikat, Tiiu Kungus kerilaual lõnga kerimist. Viivi Kurelauk ja Sirje Jakobson õpetasid, kuidas padja sisse panekuks sulgi puhastada. Igavesti noor Aino Külaots seisis mitu tundi vapralt seebikeedukatla juures ja jagas möödujaile lahkesti õpetussõnu.
Kontsertprogrammis esines neli Urvaste valla rühma – “Tamme tütriku”, “Tibujalad”, “Kepsutajad” ja “Segased”. “Tamme tütrikute” nimelise seeliku- ja särgiriidest kokku õmmeldud märsi kinkis Mesipuu perenaisele Maie Krukovile üks “tütrikutest” - Tiiu Jõgiste. Loomaaarst Tõnis Moppel tegi Mesipuu Maasule “pediküüri”. Ester Ader sõidutas rahvast hobuveokil ja lõikas tõuniitjaga vilja, millest tehti hakke. Veel esindasid Urvaste valda “Rehepapi” raamatust tuttavad Imbi ja Ärni, kes püüdsid koguaeg midagi endale nihverdada.
Mesipuu turismitalu tegeleb mahepõllumajandusliku väiketootmisega. “Rehepapi päeval” näidati rahvale loomi, nimekohaselt räägiti ühte koma teist mesilastega seotut, näidati ka mee vurritamist.
Lisaks katusele laastu löömine, viljalõikus ja rehepeks. Talumeiereis kooriti piima ja tehti võid. Maa sees kuumadel kividel küpsetati lammast, mida hiljem ka soovijad põske pista said. Pärast sai käia ka suitsusaunas.
Rahvast oli koguaeg palju, kindlasti mitusada. “Rehepapi 7 ametit” toimus esmakordselt 2004. aastal, siis pälvis see Põlvamaa turismi arendamise konkursil parima uustulnuka tiitli.

Naiskodukaitse maalilaager

Juuli lõpus-augusti alguses joonistati Uue-Antslas kohaliku aktivisti Sirje Lille õue peal ja tubades vähemalt 15 pilti. Mitmed inimesed käisid joonistamas töö kõrvalt, kokku käis 8 inimest sh 2 last. Joonistati põhiliselt Sirje Lille kodu ümbrust, aga valmis ka 4 tubast natüürmorti.
Nagu eelminegi aasta, juhendas huvilisi Võru piirkonna naiskodukaitsjaid Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetanud kujundaja Aage Raud.

Vähemalt augusti lõpuni on neist piltidest kena näitus Urvaste seltsimaja saalis. Paar näidet:

Urvastes taas postipunkt

2. augusti hommikul kell üheksa avas pidulikult uksed korraliku remondi läbinud Urvaste postipunkt. Vahepeal “ajutiselt” suletud punkti kinniolek paistis vahepeal lõplik, kuid kohalike inimeste soovil jõudsid Urvaste vald ja Võru Postkontor siiski kokkuleppele. Urvaste vana koolimaja otsas asuv väike ruum on nüüd avatud tööpäeviti 9-11.
Rahvast teenindab Sirje Lill (pildil paremal, lille taga)

Avamisel oli ka Urvaste side grand old lady Eha Saar (vasakul), kes oma 39,5 aastast sidejuhatajastaažist 35 viimast saanud just Urvastes. Eha meenutas, et esimene töökoht oli tal praeguseks üsna lagunenud vanas vallamajas. Aga seal olnud väga külm, talvel pidid käpikud kätte panema. “”Mul sides oli ahjusuu, mina muudkui kütsin - teisel pool seina esimehel läks küll lämmäks, aga ise jäin ikka külma”

Põhjalik teatriraamat lihtsale inimesele

Zoja Mellov, kes on kümneid aastaid juhendanud näiteringe, lavastanud ja ise näidelnud (professionaalsetes teatrites), on talletanud nüüd oma kogemuse, teadmised ja loetud kirjanduse üheks tervikteoseks.
Raamat käsitleb teatrimängu võimalusi lasteaias, koolis ja huviringis. Mõtteliselt jaguneb raamat kaheks. Esimene osa sisaldab metoodikat, teine osa 18 näidendit. Repertuaaris leidub mängimiseks sobivat nii lasteaia- kui ka kooliealistele. Näidendid on Zojal kõik endal lavastatud, peamiselt Kuldre kooli näiteringi õpilastega ja lasteaia lastega.
Raamatuga kaasas oleval plaadil on etenduste muusika. Hästi erinevates žanrites, klassikast kuni meelelahutusliku muusikani. Muusikapalad on nummerdatud ja näidendite tekstides vastavas kohas märgitud.
120-leheküljelises raamatus on ohtralt toredaid värvilisi pilte, eriti palju üllatusi võivad sealt leida Kuldre lapsed. Neisse on kätketud lausa Kuldre näitetrupi ajalugu. Esimese Kuldre Kooli näiteringi lapsed, kes 1996. a tulid peale maakondliku ülevaatuse ka vabariiklikul kooliteatrite festivalil esimeseks, on nüüdseks juba üsna suured, mitmed neist jätkavad kooliteed ülikoolis ja kutsekoolides.
“Teatrimäng lastega” avalik esitlus tuleb 29. septembril, Saku suurhallis raamatumessil.

pikemalt augusti vallalehes

Austusavaldus esivanematele

Vana Kassimõisa – praeguse Kassi küla endiste ja nüüdsete elanike kokkutulek toimus 11. augustil Kassi külas Kalda talus.
Pidulikult avati mälestuskivi Kassimõisa põliselanikele. 8-10 tonni kaaluva kivi külge on kinnitatud roostevabast terasest mälestustahvel, millel kiri "Kassimõisa põliselanike mälestuskivi. Mäleta esivanemate tarkusi"
Kivi toodi mitmesaja meetri kaugelt kraavipervelt kohale Arvo Jõõrase suure traktori ja traktorist Heiki abiga
Kivi avamisest võttis osa 30 inimest. Kõikide ühine arvamus oli, et see oli üks ilus ettevõtmine ja väärikas tegu. Pidades kalliks oma vanemate mälestust ja au sees oma juuri, anname õige ellusuhtumise ja sihi lastele ja lastelastele. Kassimõisa kokkutulekut kaunistasid oma kohalolekuga kõige auväärsemad ja eakamad põlised “kasslased” – Klementine ja Nikolai Tell – jõudu ja tervist neile veel kauaks!

Heli Klemetti fotod

Pikemalt sel teemal EVI KURG augusti vallalehes

järjejutt kirikumäest

Võru Teataja 20. august 1927
Urvaste kirikumäel vajub ka kärbes ühes kividega mudasse.
Veel hiljuti oli meil sellest juttu, et tee-ehitamine Urvaste kirikumäel mingiks naljategemiseks tõsise asja kallal muutub. Tagajärjed ongi juba silmaga näha. Viimased vihmad on teed osalt juba õõnestama ja alla viima hakanud, koguni kivikatet osaliselt lahti kiskudes.
Urvaste mees seletab seda asja nii: see nüüd mõni teetegemine või asi. Mina olen lapsestsaadik siin elanud ja näinud, missuguses hädas Urvaste kirikumäe teel on oldud. Nüüd tuuakse korviga pehmet liiva teele, ja pannakse selle kartulipudru peale kivid kui rosinad. Kui kärbes peale istub, siis vajub kõik üheskoos pudrusse.
Ei see tee ühelegi vihmale vastu pea – mis veel siis saab, kui sügisesed ja kevadised veed tulevad.
Mees rehksab siis koora käega lootusetult õhku ja ütleb:
Või minul mõni häda. Mina võin ka Lõhtsu kaudu ringi sõita. Hobune omast. Aga katsutagu kirikumäest mõne aja pärast veel autoga üle sõita...

ei saa sellestki päriselt mööda minna

Aga ma ise ei kirjuta. Sellest kurvast asjast kirjutatakse niigi
siin
siin
siin

no mida ajaloost veel

18. august 1927
Urvastlased kavatsevad seltsimaja ehitada
Urvaste seltskonnategelastel on kavatsus tulevikus omale maja ehitada. Praegu püütakse selleks võimalust mööda ainelist alust muretseda.
Kuna aga sissetulekuallikaks peamiselt ülejääk pidudest on, siis on pidude korraldamine peaaegu ainus tee seltsi kassa paisutamiseks. 28. aug sõidab Urvaste laulu-mängu selts “Kõla” Vaabinasse külaskäiguetendusele. Muuseas esineb seal ka seltsi laulukoor hr Vassila juhatusel, mis muusika-armastajatele vaabinlastele küll pisut rohke osavõtu põhjuseks võiks olla.

18. august 1927
Huvitavad valimised Urvastes
Kas aitab kuu palk või petavad rahvajutud.
Urvastes kuulutati hiljuti välja vallasekretäri valimised. Kandideerida soovijaid paluti sisse anda sellekohane kirjalik avaldus ja valimispäeval võimalikult ka ise kohale ilmuda.
Valimispäeval helistas just parajasti enne koosolekut keegi kandidaat telefoni teel vallamajja ja palus ennast valimistel kandidaadiks seada.
Vallavanem, kes telefoni juures oli, vaidles sellele esialgu vastu, kuid lubas siis lõpuks volikogult otsust küsida. Volikogu lubas seda telefoni kaudu kandideerijale.
Valimispäevale eelneval pühapäeval liikus mööda valda keegi isik, kes eelpool kõneall oleva kandidaadi heaks ägedat kihutustööd tegi. Kuuldavasti oli ühe kohaliku kogupõllumehe juures selles mõttes ka suurem jooming korraldatud.
Enne valimisi pääsesid liikvele jutud, et kõnesolev kandidaat - Šchmidt Otepäält - tema vallasekretäriks valimise puhul volikogu liigetele esimese kuu palga suuruses joodud teeb. Sekretäri kuupalk Urvastes on teatavasti 6000 marka.
Vallasekretäriks valitigi kõnesolev kandidaat. Kohe valimiste järele sõitis ta Otepäält kohale, kuid tema heaks kihutustööd teinud isikul oli vähe raha kaasas ja ta katsus kohapeal kelleltki kaupmehelt 2500 marka laenata, mis aga ebaõnnestus.
Huvitaval kombel sattusid valimisejutud rahalaenamisega ühte. Samuti on huvitav, et õhtul jällegi ühe kogumehe pool jooming olla alanud, kust mõni mees puruväsinuna hommikul vankril koju viidud.

Nõiariik Eesti parim alternatiivtalu

Jäneda talupäevadel juuli lõpus andis Eestimaa Talupidajate Keskliit pidulikult üle ülemaalise võistluse “Eesti parim talu 2007” auhinnad.
Alternatiivtaludest tunnistati parimaks meie valla ainuke turismitalu Uhtjärve Ürgoru Nõiariik. Peale tänukirja, auhindamisel tehtud raamitud perepildi, metallist mälestuseseme ja lambanaha sai Nõiariik ka garantiikirja, et neile hüvitatakse
ost 7500 krooni väärtuses.
Nõiariigi peremees Aivo Värton ei teadnud veel, mida selle raha eest osta kavatsetakse. Kuid on selge, et see ei tohi olla miski, mis ära süüakse, vaid ta peab jääma mälestuseks ja kõigile näha.
Teinegi koht alternatiivarvestuses tuli Urvaste kihelkonda, selle sai Endel ja Tea Leiuse Palvemaja talu Osulas, kus kasvatatakse üles 1000 küülikut aastas.
Lisaks anti Jänedal välja auhind traditsioonilise põllumajandusega tegelevale talule ja esmakordselt noortaluniku preemia. Parimaid talusid on selgitatud juba 15 aastat.
Nõiariiklastele tegi ettepaneku konkursil osaleda Võrumaa taluliidu liige Urvaste vallast Rolf Kiitsak. Täideti ankeedid, esmalt käis kohapeal olukorraga tutvumas Võru Taluliidu delegatsioon, põllumeeste päeval Vastseliinas antigi Nõiariigile Võrumaa esikoht, mis tähendas, et peagi tuli ennast näidata ka vabariiklikule komisjonile.

Luuaviske MM plaanis

Üks Nõiariigi plusse ongi suur tegevuste hulk. Mullu valis SA Lõuna-Eesti Turism Nõiariigi edukaimaks aktiivse puhkuse pakkujaks. Lisaks hinnati seda, et Nõiariigil on oma piir, lipp, hümn, meened, tänukirjad ja muu.
Nõiariik on juurutanud ka uue temaatilise spordiala - luuaviske, mis üsna sarnane odaviskele. Nõiariigi rekord, mida võib lugeda ka mitteametlikuks maailmarekordiks ongi odaviske maailmameistri Andrus Värniku nimel 37 meetriga. Luuda on Nõiariigis visanud ka teine Eesti tippodaviskaja Heiko Väät ja judoka Dmitri Budõlin. Aivo Värton unistab aga ka esimesest ametlikust luuaviske MM-ist, mis võiks toimuda tuleval sügisel Pekingi olümpia järgsel ajal.
Uhtjärve Ürgoru Nõiariik osaleb ka EASi korraldatud konkursil “Turismiuuendaja 2007”. Praegu tuleb aga paari kuu jooksul valmis ehitada parklad, puurkaev ja imbväljad, mille kuludest siis EASist tänu kirjutatud projektile suure osa tagasi saab. Kõigepealt kaetakse kulud pangalaenust.
Aga Nõiariik areneb ja laieneb niigi. Sel aastal on valminud lava ja väliterrass, platsid nii korv-, võrk- kui ka jalgpalli jaoks.
Kuid Aivo vaatleb turismi ka üle-eestiliselt. Hiljuti lõi ta üle-eestilise netilehe http://www.siseturism.info/, kuhu sisse saavad ainult turismiettevõtjad. Seal siis jagatakse üksteisega teadmisi – kas on kuskilt midagi ära varastatud, või on teatud kliendid tülikad, et nendega tuleb ette vaadata. Tekib õhtujuhtide ja igasuguste vajalike firmade-teenuste andmebaas. Ja ka firmade must nimekiri, kust kõik saavad teada, kes pole head lubaduste täitjad. Värton toob näite oma vallast, kus sama puurkaevutegijaga olid pisut näppu lõiganud nii Nõiariik kui Pokumaa
Turismiettevõtjatele on liitumine tasuta, praegu on liitunuid 90.

MARGUS KONNULA

Foto: Viio Aitsam/ Maaleht - Nõiariigi peret - Aivot, Mariat ja Helenat õnnitleb Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm

ajalugu alustuseks

Võru Teataja 16. august 1927
Naljatamine tõsise asja kallal
Kuidas Urvaste mäge kaevatakse.
Kogu suvi on töö käimas Urvaste kirikumäe mahakaevamise kallal. Krediiti selleks on määratud ligi poolteist milj. mrk ja ümbruskonna elanikud ootavad igatsusega kunas tee läbikäiguks avatakse. Kuuldavasti ei puuduvat enam palju töö lõpetamiseni.
Mis aga sellegi “kroonu töö” juures kõigile silma paistab, on töö pinnapealsus ja kergus. Mägi on savine ning kevadine vesi tõstab tee kohalt maapinna umbes jala võrra üles. Sinna pandi nüüd vedelat savi kraavidest veelgi lisaks ja laoti kiviprügi peale. Keegi ei usu, et tee nõnda püsima jääb. Kevadel kerkib pind kõige kividega uuesti üles ja kividest ei jää ühtegi paigale – nõnda arvavad Urvaste mehed.
Selleks on kraavid kahelepoole teed tehtud liiga madalad, et see kivikorrale, mis kaldaid praegusel kuival ajal katab, kevadise suurvee ajal õige varsti kaob: savine pind kergitab ka siingi kivid üles ja vesi uhab nad alla. All orus, kuhu kaks mäge kokku ulatuvad, on sild rajatud lahtisele savile. Vanemad inimesed mäletavad veel väga hästi, kuidas ka Vene ajal Urvaste mäge kaevati ja silda tehti – vesi voolas keset teed kahelt poolt mägedelt alla kokku ja uhtus savi silla alt kui käega.
Need on niivõrd silmapaistvad puudused selle töö juures, et Võru Maavalitsus, enne kui ta töö vastu võtab, peab tõsiselt järelvaatama, kas see raha ei ole asjata maha visatud. Parem oleks, kui tee lõplik vastuvõtmine võiks jääda tulevaks kevadeks – siis oleks kohe näha, kui palju tee ja sild suurveele suudab vastu pidada.
Urvastes ei ole ainustki peremeest, kes usuks, et nii kergelt tehtud kivitee püsima jääks. Üteldakse, et see olevat ainult naljatamine tõsise asjaga.
Maavalitsusel ei ole veel hilja oma täit tähelpanu juhtida asjale ja tarbekorral ette võtta vastavad abinõud, et rahva raha ei oleks asjata raisatud.

Tere tulemast!

Tere! See on katse taastada Urvaste valla foorum. Ja ehk operatiivsemalt ja värviliste piltidega edasi anda Urvaste valla elu. Loodame, et urvastelehe blogi toimib põnevalt, aga rahumeelselt.
Kommenteerida saab esialgu ka anonüümselt, hea tava piiride ületamisel on võimalik tarvitusele võtta meetmed.
Kellel midagi huvitavat Urvaste elust kuulukse, võib teada anda aadressil urvaste@gmail.com.