järjejutt kirikumäest

Võru Teataja 20. august 1927
Urvaste kirikumäel vajub ka kärbes ühes kividega mudasse.
Veel hiljuti oli meil sellest juttu, et tee-ehitamine Urvaste kirikumäel mingiks naljategemiseks tõsise asja kallal muutub. Tagajärjed ongi juba silmaga näha. Viimased vihmad on teed osalt juba õõnestama ja alla viima hakanud, koguni kivikatet osaliselt lahti kiskudes.
Urvaste mees seletab seda asja nii: see nüüd mõni teetegemine või asi. Mina olen lapsestsaadik siin elanud ja näinud, missuguses hädas Urvaste kirikumäe teel on oldud. Nüüd tuuakse korviga pehmet liiva teele, ja pannakse selle kartulipudru peale kivid kui rosinad. Kui kärbes peale istub, siis vajub kõik üheskoos pudrusse.
Ei see tee ühelegi vihmale vastu pea – mis veel siis saab, kui sügisesed ja kevadised veed tulevad.
Mees rehksab siis koora käega lootusetult õhku ja ütleb:
Või minul mõni häda. Mina võin ka Lõhtsu kaudu ringi sõita. Hobune omast. Aga katsutagu kirikumäest mõne aja pärast veel autoga üle sõita...